Karl Brandt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
2. rida:
'''Karl Brandt''' ([[8. jaanuar]] [[1904]] [[Elsass]], [[Mülhausen]] – [[2. juuni]] [[1948]] [[Landsbergi vangla]]) oli [[prantslased|prantsuse]] päritolu Saksa [[arst]], [[Adolf Hitler]]i saatekirurg. [[Kolmas Riik|Saksamaa]] poliitik ja sõjaväelane [[SS-Gruppenführer]], [[Relva-SS]]-i Generalleutnant, [[sanitaar- ja tervishoiuasjandus]]e kindralkommisar ja sanitaar- ja tervishoiu riigikomissar<ref>''[[Sanitäts- und Gesundheitswesen]]''</ref>. [[Nürnbergi kohtuprotsess kuritegudes osalenud arstide vastu|Nürnbergi kohtuprotsessil kuritegudes osalenud arstide vastu]] mõisteti Brandt [[ameeriklased|ameeriklaste]] poolt süüdi [[sõjakuritegu]]des ja [[poomine|poodi]].
Brandt oli kena välimusega ja [[sihvakas]]. ([[David Irving|Irving]]
Gümnaasiumi lõpetas Brandt [[Dresden]]is. [[Arstiteadus]]t õppis ta aastail 1922–1928 [[Jena Ülikool|Jena]], [[Freiburgi Ülikool|Freiburgi]], [[Müncheni Ülikool|Müncheni]] ja [[Berliini Ülikool]]is. Õpingute järel töötas ta kolm aastat professor [[Georg Magnus]]e assistendina Bochum Bergmannsheili haigla kirurgiaosakonnas.([[David Irving|Irving]]
[[Adolf Hitler]] jäänud talle silma [[Essen]]i lähistel [[1932]]. aasta suvel.
[[15. august]]il [[1933]] oli ta [[Hitleri saatjaskond|Hitleri saatjaskondlaste]] hulgas kui Hitler Bavaaria ringreisil oli. ([[David Irving|Irving]]
Reit-im-Winkeli lähistel sai Hitleri [[adjutant]] [[Wilhelm Brückner]] ([[11. detsember]] [[1884]] [[Baden-Baden]] – [[18. august]] [[1954]] [[Herbsdorf]]) [[autoõnnetus]]es vigastada, mõne allika kohaselt ka [[Geli Raubal]], Brandt osutas kohe esmaabi; toimetas abivajaja(d) [[Traunstein]]i haiglasse ning opereeris jalga ja [[ajukolju]]t. ([[David Irving|Irving]]
Hitler pidas heaks ettevaatusmeetmeks edaspidi reisidel arsti enda kõrval omada. Kui Hitler 1934. aastal [[Veneetsia]]sse lendas, et kohtuda [[Benito Mussolini]]ga, oli pardale palutud ka saatekirurg Brandt. (
[[1. märts]]il [[1932]] astus Brandt [[NSDAP]]-sse, tema liikmekaardi nr oli 1009617; 1933. [[SA]] ja 1934. [[SS]]-i liikmeks.
Aastal [[1934]] tehti talle ettepanek hakata [[Adolf Hitler]]i saatearstiks. (
Dr. med Brandti assistendiks 1936. aastast alates oli dr [[Hanskarl von Hasselbach]]([[David Irving|Irving]]
<ref>[[David Irving]], "[[The Secret Diaries of Hitler's Doctor]]", [[1983]]</ref>).
Sageli oli Brandti lähedal ka Hitleri isiklik [[fotograaf]] [[Heinrich Hoffmann (fotograaf)|Heinrich Hoffmann]]. (
1939. aasta oktoobris allkirjastas Hitler korralduse, koostamisel osalesid Bouhler, [[Leonardo Conti]] ja [[Max de Crinis]], mille kohaselt tuli ''Reichsleiter'' [[Philipp Bouhler]]il ja ''dr. med.'' Brandtil täiendada nende arstide nimekirja, kellel oli õigus hinnata parandamatute haigete [[terviseseisund]]it ja määrata nad [[halastussurm]]ale. (Neumann ja Eberle
Brandti sõnul arvanud "füürer", et "kõrvaldamisele" kuulukse 40–50 [[protsent]]i kõigist [[haiglaravi|haigla-]] ja [[hooldusravi]]l olevatest [[vaimuhaige]]test. (Neumann ja Eberle
28. juulil 1942 määras Hitler Brandti sanitaar- ja tervishoiuasjanduse kindralkommisariks ja kaks aastat hiljem (25. augustil 1944) ülendati Brandt sanitaar- ja tervishoiu riigikomissariks. [[Reichsgesetzblatt]]'i I. osa 39. numbris avaldati ametikõrgendus alles 30. augustil 1944.<ref>[[Jens Martin Rohrbach]], [https://books.google.ee/books?id=_USvypqaALUC&pg=PA46&lpg=PA46&dq=das+Sanit%C3%A4ts-+und+Gesundheitswesen&source=bl&ots=a1ZYS3kiQt&sig=lMhp10BbtETKiRGkeyQJoPKUtXM&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjs87bm9svWAhUE0RQKHSBSB-sQ6AEIWTAJ#v=onepage&q=das%20Sanit%C3%A4ts-%20und%20Gesundheitswesen&f=false Augenheilkunde im Nationalsozialismus], 2007, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 30. septembril 2017) <small>saksa keeles</small></ref>
32. rida:
Hitler võttis neid pille [[kõhupuhitus]]e vastu iga lõunasöögi eel kuni 1944. aasta oktoobrini ja need kirjutas talle välja 1935. aastal [[Ernst-Robert Grawitz]].
Brandt, Hasselbach ja eriti Giesing arvanud 1944 aasta septembris, et Hitleri kollakas näovärv on [[strühiniin]]i üledoosist tingitud. Seepeale lasknud SS-''Gruppenführer'' [[Martin Bormann]] pille [[farmaatsiadoktor]] [[Carl Blumenreuther]]il analüüsida. Analüüside tulemused indikeerisid, et [[belladonna]] ja strühniini kogus pillides ei saanud mürgistavat toimet evida.(Neumann ja Eberle
Saatearsti kohalt tagandati Brandt 1944. aasta sügisel.(Neumann ja Eberle
Dr Morelli ja dr Brandti omavahelsied suhted polnud korra, nii kirjeldas peale sõda, kuis tema olevat Hitleri tähelepanu pööranud [[pentsilliin]]i uurimise olulisusele, Morell aga polevat asjast vähematki mõistnud manustas aga [[Ultraseptyl]]i edasi,
iga väikseimagi [[külmetus]]e korral [[sulfoonamiidid|sulfoonamiide]]. (
[[16. aprill]]il [[1945]] arreteeris [[SS]] Brandti süüdistatuna [[defetism]]is ja reetmises, nimelt olevat ta enne Berliini langemist viinud oma naise ja poja "füüreri" loata [[Tüüring]]isse. Brandti surmaotsus kandis Hitleri allkirja. Surmaotsuse täideviimine lükkus edasi tänu [[Albert Speer]]ile, kes käis [[Heinrich Himmler]]i juures kostmas ja peale Hitleri surma lasi Speeri palvel [[Karl Dönitz]] Brandti vabaks.(Neumann ja Eberle
==''[[Sanitäts- und Gesundheitswesen]]'' ja
Eutanaasiaprogrammid==
;Natsionaalsotsialismiaegse Saksamaa eutanaasiaprogramm [[aktsioon-T4]] (operatsioon-T4).
[[Lasteeutanaasia]] olevat alanud ühe lapse mõrvamisest - nn "Knauer-Kind" ("Knaueri laps"). Knaueri laps sündis [[20. veebruar]]il [[1939]] [[Leipzig]]i lähistel pimedana, tal puudus vasak küünarvars ja tema üks jalg oli vigane. Nende alusel oletati, et laps võib olla vaimse alaarenuga. Kui vanemad lapsega Leipzigi ülikooli lastehaiglas professori [[Werner Catel]]i juures käisid, soovinud nad kohe, et arst lapse surmaks. Arst esiotsa keeldus. Lapse isa pöördus venna nõuande kohaselt, kes oli NSDAP liige, füüreri kantselei poole. Suvel 1939 otsinud Karl Brandt lapse isa ülesse, rääkinud vanematega, otsinud ülesse prof Cateli ja algatanud "Einschläferung" ("magama paneku"). Kirikuraamatu kohaselt märgiti lapse surmadaatumiks [[25. juuli]] [[1939]].
==[[Nürnbergi kohtuprotsess kuritegudes osalenud arstide vastu]]==
Dr med Brandti süüdistati mitmete inimkatsete läbiviimise vastutamise eest, nagu [[malaaria|malaariaeksperimendid]] (veebruar 1942 – aprill 1945) [[Dachau koonduslaager|Dachau koonduslaagris]], kus eelnevalt terveid vange immuniseeriti malaaria vastu või lasti neile sääsed peale – kui vangid (kasutati 1000 vangi) haigestusid malaariasse siis püüti ravida. (Nurnberg Military Tribunals, lk 7)
Karl Brandt mõisteti 1946. aastal Nürnbergis toimunud protsessil surma osalemise eest [[inimeksperiment]]ides ja vaimuhaigete mõrvamises.(Neumann ja Eberle
==Isiklikku==
[[17. märts]]il [[1934]] abiellus ta Reinimaalt [[Langenberg]]ist pärit [[Anni Rehborn]]iga.(Neumann ja Eberle
==Viited==
| |||