Rüütlikasvatus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida:
'''Rüütlikasvatus''' oli [[Keskaeg|keskajal]] väljakujunenud poisslaste kasvatusmeetod nende kasvatamiseks sõjameesteks ja [[Rüütel|rüütliteks]].
 
Alates seitsmendast eluaastast anti ja võeti poiss teenima kõrgemasse [[aadel|aadliperekonda]], kus temast sai [[paaž]],. ning sellelSellel ajajärgul õpetati talle käitumist seltskonnas ja häid kombeid.
 
15 -aastasena sai paažist rüütli [[kannupoiss|kannupoiss]], kes täitis ka [[Rüütel|rüütli]] [[relvakandja]] ja saatja ülesandeid tema retkedel ning õppis nendel rännakutel ja turniiridel ka ise võitlusvõtteid ja ka sõjamehest seltskonnainimese kombeid.
 
20...21-aastaselt löödi kannupoiss vastavalt teenetele rüütliks. Selleks osaleti pidulikul riitusel, kus segunesid kiriklikud ning sõjalised toimingud. Viimase öö veetis noormees oma relvi valvates ning palvetades. Hommikul, pärast pidulikku riietumist, tuletati talle meelde tema rüütlikohustused, tema saabaste külge kinnitati kuldsed kannused ja ta puusadele seoti relvavöö. Rüütlikslöömise protseduuri lõpuks löödi noorele rüütlile mõõgaga kolm korda lapiti õlale (kaks korda paremale ja üks kord vasakule), mis tähistas tema vastuvõtmist rüütliseisusse.
13. rida:
#''prousse'' ehk vahvus.
 
Rüütel pidi alluma oma [[feodaal]]ile, aidates teda sõjaliselt, andes talle nõu, tehes talle kingitusi vanema tütre abiellumise korral ning maksma vajadusel isanda eest lunaraha.
 
==Vaata ka==