Rüütlikasvatus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Greifsheim (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Greifsheim (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Rüütlikasvatus''' oli [[Keskaeg|keskajal]] väljakujunenud poisslaste kasvatusmeetod nende kasvatamiseks sõjameesteks ja [[Rüütel|rüütliteks]].
Alates seitsmendast eluaastast anti ja võeti poiss teenima kõrgemasse [[aadel|aadliperekonda]], kus temast sai [[paaž]]
15
20...21-aastaselt löödi kannupoiss vastavalt teenetele rüütliks. Selleks osaleti pidulikul riitusel, kus segunesid kiriklikud ning sõjalised toimingud. Viimase öö veetis noormees oma relvi valvates ning palvetades. Hommikul, pärast pidulikku riietumist, tuletati talle meelde tema rüütlikohustused, tema saabaste külge kinnitati kuldsed kannused ja ta puusadele seoti relvavöö. Rüütlikslöömise protseduuri lõpuks löödi noorele rüütlile mõõgaga kolm korda lapiti õlale (kaks korda paremale ja üks kord vasakule), mis tähistas tema vastuvõtmist rüütliseisusse.
13. rida:
#''prousse'' ehk vahvus.
Rüütel pidi alluma oma [[feodaal]]ile, aidates
==Vaata ka==
|