Rüütlikasvatus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
4. rida:
Alates seitsmendast eluaastast anti ja võeti poiss teenima kõrgemasse [[aadel|aadliperekonda]], kus temast sai [[paaž]], ning sellel ajajärgul õpetati talle käitumist seltskonnas ja häid kombeid.
 
15 aasta vanuseks saadesaastasena sai paažist rüütli [[kannupoiss|kannupoiss]], kes täitis ka [[Rüütel|rüütli]] [[relvakandja]] ja saatja ülesandeid tema retkedel ning õppis nendel rännakutel ja turniiridel ka ise võitlusvõtteid ja ka sõjamehest seltskonnainimese kombeid.
 
20...21-aastaselt löödi kannupoiss vastavalt teenetele rüütliks. Selleks tehtiosaleti läbipidulikul pidulik riitusriitusel, kus segunesid kiriklikud ning sõjalised toimingud. Viimase öö veetis noormees oma relvi valvates ning palvetades. Hommikul, pärast pidulikku riietumist, tuletati talle meelde tema rüütlikohustused, tema saabaste külge kinnitati kuldsed kannused ja ta puusadele seoti relvavöö. Rüütlikslöömise protseduuri lõpuks löödi noorele rüütlile mõõgaga kolm korda lapiti õlale (kaks korda paremale ja üks kord vasakule), mis tähistas tema vastuvõtmist rüütliseisusse.
 
Rüütel pidi oma elus ja käitumises lähtuma kolmest põhimõttest: