|
'''Õisu mõis''' ([[saksa keel]]es ''Euseküll'') oli [[rüütlimõis]] [[Paistu kihelkond|Paistu kihelkonnas]] [[Viljandimaa]]l.
Kaasajal jääbasub kunagine mõis [[Halliste vald|Halliste vallas]]a [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]].
==Ajalugu==
[[File:BM08011Am.jpg|pisi|Õisu mõis, 1800. aastal. [[Johann Christoph Brotze]] kogust]]
[[File:BM08200Am.jpg|pisi|Õisu mõisa tubakavabrik, 1800]]
Õisu mõis rajati tõenäoliselt [[16. sajand]]il. [[1744]]. aastal annetas [[Jelizaveta Petrovna]] [[Karksi ordulinnus|Karksi ordulinnuse]]i põhjapoolsemad alad (praegune Õisu, [[Morna mõis|Morna]] ja [[Kurvitsa mõis]]a - hilisem Heimtali) admiral [[Peter von Sivers]]i (1674–1740) lesele Sophia Elisabethile. [[Sivers]]ite omandusse jäi mõis kuni [[1919]]. aasta võõrandamiseni.
[[18. sajand]]il lasi [[Friedrich Wilhelm von Sivers]] (1716–1781) viia mõisasüdame selle praegusesse asupaika. Mõisa uushärrastemajauus härrastemaja valmis aastatel 1760–1767, suur kõvertall ja viljaait 1762. aastal, teenijatemaja 1777. aastal. Samal ajal rajati ka mõisa laudad, küünid, rehealused, veskid, sepikojad ([[Õisu mõisa sepikoda]]), tubakavabrik, [[tisler]]ikoda, õlle- ning [[viinaköök|viinaköö]]gid.
[[1790]]. aastast sai mõisaomanikuks Friedrich Wilhelmi poeg [[August Friedrich von Sivers]] (1766–1823), tema ajal rajati ÕisusseÕissu nii uus tubakavabrik kui ka treimis- ja vasksepakoda. Esialgu töötles tubakavabrik peamiselt Ameerikast sisse toodud tubakat, ent peagi oli Õisus ka oma [[tubakas|tubaka]][[istandus]]. 1809. aastal külastas mõisat [[Aleksander I]],. selleSelle külaskäigu mälestuseks püstitati hiljem ka kaks [[marmor]]figuuri, mis paiknesid esialgu pargis (praegu mõisa peahoones): “Justitia” – õigluse ja õigusemõistmise jumalanna janing “Prudentia” – tarkuse ja ettevaatlikkuse võrdkuju. Kujude autoriks on peetud Itaalia [[Carrara]] meistrit [[Giovanni Antonio Cybei]]d.
[[1829]]. aastast oli Õisu mõisa omanik [[Friedrich von Sivers]], seejärel [[August Peter Alexander von Sivers]], [[1870]]. aastast [[August von Sivers]] ning viimane omanik [[1911]]. aastast kuni 1919. aasta maareformini [[Edward von Sivers]].
| 