Taani kuninga aed: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
9. rida:
 
==Ajalugu==
Taani kuninga aia loomise aluseks on mitu legendi: ühe järgi neist said taanlased ([[1219]]. aastal [[Läänemere ristisõjad|Eestimaale tunginud Taani ristisõdijate vägi]]) oma [[Taani lipp|lipu]] (''[[DannebrogDannebrogi]]'' 'i) just selles kohas [[Toompea]] nõlval, kui eestlaste malev [[15. juuli]]l [[1219]] oma laevastikuga Tallinnas maabunud [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Valdemar II]] sõjaväelaagrit ründas ja kuningas viimases hädas palves taeva poole pöördus. Juhtus ime ja taevast langes alla valge ristiga punane lipp. Imest julgust saanud Taani vägi suutis vastased tagasi lüüa. Taanlaste võit tõi kaasa enam kui sada aastat kestnud Taani kuninga valitsemisaja Tallinnas ja Põhja-Eestis.
 
Teise legendi kohaselt sai paikkond nime "Taani kuninga aed" tänulikelt [[Tallinna linnakodanik]]elt [[14. sajand]]il, kui [[Taani kuningas]] [[Erik Menved]] lahendas [[1311]]. aastal<ref>[[Rasmus Kangropool]], All-linna topograafiast 14. sajandil. Linnaehituslikust struktuurist Taani aja lõpul ja orduaja algus (1310–1365), Vana Tallinn XIV(XVIII), Estopol, Tallinn 2003, lk 24</ref> [[Johannes Kanne]] poolt [[Tallinna linnamüür]]i ehitamise kavandamisel tekkinud tüli sõltumatu [[Tallinna all-linn|all-linna]] kodanike ja Eestimaa valitsejate kantsis [[Toompea]]l asuva [[Liivi ordu]] vahel linnakodanike õiguste üle, kinnitades Toompead ja all-linna kaitsva [[Tallinna linnamüür]]i ehitamise joone praegusel kujul. Kuninga loal said Tallinna all-linna kaupmehed ja käsitöölised oma tegevust sellel alal jätkata. All-linnale antud õigus Toompea mäe nõlvale alatiseks püsima jääda oli vabadus, mille kasutamisel ei tohtinud tallinlasi "keegi kunagi … takistada või häirida". Teisisõnu oli see ühtlasi õigus ja vabadus kasutada ei rohkemat ega vähemat, kui kuninga all-linnale kingitud territooriumi.