Õllekeldriputš: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
pealkirjad ja def |
|||
1. rida:
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-2007-0003, Soldaten bei der Verhaftung von Stadträten.jpg|pisi|Mässajad vahistatud sotsialistidest linnavolinikega]]
'''Õllekeldriputš''' ehk '''Müncheni putš''' ehk '''Müncheni õllekeldriputš''' ehk '''Hitler-Ludendorffi putš''' oli Hitleri ja tema [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|parteikaaslaste]] ebaõnnestunud [[riigipööre|riigipöörde]]katse [[1923]]. aastal.
NSDAP juht [[Adolf Hitler]], [[kindralkortermeister]] [[Erich Ludendorff]] ja teised [[Kampfbund]]i liikmed püüdsid haarata võimu [[München]]is ja [[Saksamaa]]l.
Riigipöörajate põhijõud oli ''[[Sturmabteilung]]'' (SA), nende vastas seisid Saksa armee (''Reichswehr'') ja [[Baier]]i politsei. Ettevõtmine lõppes natsionaalsotsialistide juhtkonna arreteerimisega.
Putši eelõhtul, [[neljapäev]]al 8. novembril [[1923]] kogunesid asjaosalised Müncheni [[Bürgerbräu õllekelder|Bürgerbräu õllekeldrisse]]. Nad murdsid keldrisse sisse. "Karja" relvastatud SA-laste etteotsa astunud pikas mustas nahkpalitus fanaatiline Hitler. Adolf Hitler karanud [[tool]]i otsa, tulistanud püstolist õhku, nõudnud [[tähelepanu]] ja hüüdnud: "Münchenis on puhkenud [[rahvuslik revolutsioon]](Eberle ja Uhl, 36:2006.<ref>[[Henrik Eberle]], [[Matthias Uhl]], "[[Hitleri toimik. NKVD salajane ettekanne Jossif Stalinile, koostatud Hitleri isikliku adjutandi Otto Günsche ja kammerteener Heinz Linge ülekuulamise protokollide põhjal Moskvas 1948/1949]]", [[saksa keel]]est tõlkinud [[Toomas Huik]], [[Tammerraamat]], 2006 (originaali pealkiri "Geheimdossier des NKWD für Josef W. Stalin, zusammengestellt aufgrund der Verhörprotokolle des persönlichen Adjutantet Hitlers, Otto Günsche, und des KammerDieners Heinz Linge, Moskau 1948/49", Verlagsgruppe Lübbe GmbH & Co.KG. Bergisch-Gladbach) ka '''Venemaa Riikliku Uusima Ajaloo Arhiivi (Moskva) fond 30, nimistu 5, säilik nr 462a"</ref>). Saali ümbritseb 600 relvakandjat." (Tegelikkuses polnud see muidugi tõde, Delaforce, 25:2010).
13. rida:
(9. detsember 1874 – 14. aprill 1973) vangi. (Delaforce, 34:2010)
[[Erich Ludendorff]] vabastanud öösel [[Gustav von Kahr]]i (29. november 1862 Weißenburg, Baieri- 30. juuni 1934 [[Dachau koonduslaager]]) ja Baieri armee komandöri [[Otto von Lossow]]i (15. jaanuar 1868 – [[25. november]] [[1938]]). Järmisel päeval viinud Hitler, Ludendorff, [[Ernst Julius Günther Röhm|Röhm]] ja Göring 2000 putši toetajat Müncheni [[Odeonsplatz]]ile. Siin astusid neile vastu riigipolitsei ja sõdurid.
[[Pilt:Feldherrnhalle Munich.jpg|pisi
Tapluses sai [[Hermann Göring]] kõhupiirkonda haavata ja Hitler nihestas kukkudes [[õlanihestus|õlga]].<ref>"[[Hitler. Olulisi fakte]]". [[Patrick Delaforce]], 2010. Koolibri, lk 34.</ref> Göring põgenes Saksamaalt.
25. rida:
Hitler vahistati Hanfstaengelite juures [[Uffing]]is [[Staffelsee]] ääres ja mõisteti viieks aastaks vangi.<ref>Ulrike Leutheusser, "[[Hitler ja naised]]", [[Huma kirjastus]], lk 41.</ref> [[Landsbergi vangla]]st vabanes ta teadmata põhjusel ennetähtaegselt.<ref>Leutheusser (2003), lk 42.</ref>
== Kohtumõistmine ==
[[26. veebruar]]ist [[1924]] toimus 24 päeva jooksul Müncheni [[Blutenburgstrasse jalaväekool]]i kohtusaalis riigireetmisprotsess riigpöördekatse "ninamehe" Hitleri ja tema "käsilaste", nende hulgas kindral Ludendorffi, [[Rudolf Hess]]i, [[Wilhelm Frick]]i, [[Hermann Kriebel]]i, [[Emil Maurice]]'i ja [[Ernst Röhm]]i üle. (Delaforce, 36:2010).
| |||