Adolf Hitler: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P toim
43. rida:
"Mein Kampfis" püüdis Hitler end kujutada vaesuses ja puuduses kasvanud lapsena. Tegelikult oli tema isal täiesti küllaldane pension, mis lubas anda poisile head haridust. Õppinud viis aastat algkoolis, astus Adolf üheteistkümnesena 1900. aasta septembris Linzi reaalkooli, kus ta oli kaks korda sisseastumiskatsetel läbi kukkunud. Teda köitsid ja tema vaateid mõjutasid professor [[Leopold Poetsch]]i [[antisemitism|antisemiitlikud]] ja [[pangermanism|pangermanistlikud]] loengud. 1903. aasta alguses Alois Hitler suri, aga tema lesk sai pensioni edasi. Adolf lahkus Linzi reaalkoolist 1904, kuna tema koolitunnistus oli liiga keskpärane. Hitler oli varjanud ja ilustanud oma kehva edasijõudmist koolis, mille ta lõpetas ilma tavapärase küpsustunnistuseta. Tema haridus piirduski lõpuks hämaratest allikatest valimatult kokkuloetuga.
 
====Sihitu noorpõlvNoorpõlv ====
Aastast [[1903]] hakkas Hitler saama toitjakaotuspensioni. Alates [[1905]]. aastast elas Hitler toitjakaotuspensioni ja ema toetuse varal ohjeldamatut [[boheemlane|boheemlase]]elu. Emal ei olnud palju võimu oma isepäise poja üle, kes endale ise elatist teenimata elas kodus ning unistas kunstnikuks või arhitektiks saamisest. Tema ainus sõber oli polsterdaja poeg [[August Kubizek]]. Koos käidi teatris ja sealt pärineb Hitleri kirglik armastus [[Richard Wagner]]i ooperite vastu.
 
90. rida:
Et Hitler meelitas oma kõnedega ligi üha enam kuulajaid ja liikmeid, muutus ta parteile varsti asendamatuks. Algul tegutses ta parteis propagandajuhina ning osales kevadel [[1920]] DAP [[25-punktine programm|25-punktise programmi]] väljatöötamisel. Tema pealekäimisel nimetati partei ümber [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks]] (NSDAP). Kui ta [[31. märts]]il [[1920]] lõpuks sõjaväest vabanes, suutis ta juba ära elada oma kõnemehehonoraridest. "Õllekeldriagitaatorina" oli ta parteile hädavajalik. Seda ära kasutades võttis ta juulis [[1921]] vanalt parteijuhtkonnalt võimu ning saavutas [[ultimaatum]]i abil enda valimise NSDAP esimeheks. Hitler oli nüüd kohaliku tähtsusega poliitik, kes aga väljaspool [[Baieri]]t ajas pigem naerma kui hirmu nahka.
 
====Õllekeldriputš====
====Putš ja putšisti(de) vahistamine====
; {{Vaata|õllekeldriputš}}
Pärast [[Baieri Nõukogude Vabariik|Baieri Nõukogude Vabariigi]] lüüasaamist valitses Baierit natsionalistlike ja monarhistlike vaadetega kindralriigikomissar [[Gustav von Kahr]], kes ei varjanud oma vastumeelsust demokraatia ja Saksamaa "punase" valitsuse vastu. Hitler ja endine kõrgema väejuhatuse kindralkortermeister [[Erich Ludendorff]], kes oli hakanud NSDAP-le kaasa tundma, nägid seetõttu Kahris liitlast oma plaanile [[Benito Mussolini]] eeskujul Berliini valitsust vägivaldselt kukutada. Prantsuse okupatsiooni tõttu Ruhri aladel ([[1923]] võttis Prantsusmaa Ruhri tagatiseks, et kindlustada Saksamaa reparatsioonide tasumist), tohutu [[inflatsioon]]i tõttu ning ägedate rahutuste tõttu Saksamaal lootis ta leida rahvamasside toetust.
 
; {{Vaata|õllekeldriputš}}
 
Hitleri putš (tegelikult Müncheni putš ja ka õllekeldriputš) oli [[riigipööre|riigipöörde]]katse 8. novembri õhtust 9. novembri ennelõunani [[1923]]. aastal, kui [[NSDAP|Saksa Natsionaalsotsialistliku Partei]] juht [[Adolf Hitler]], [[kindralkortermeister]] Erich Ludendorff ja teised [[Kampfbund]]i liikmed püüdsid haarata võimu [[München]]is ja [[Saksamaa]]l.
109. rida ⟶ 108. rida:
Tapluses sai [[Hermann Göring]] kõhupiirkonda haavata ja Hitler nihestas kukkudes [[õlanihestus|õlga]].<ref>"[[Hitler. Olulisi fakte]]". [[Patrick Delaforce]], 2010. Koolibri, lk 34.</ref>
 
[[26. veebruar]]ist [[1924]] toimus 24 päeva jooksul Müncheni [[Blutenburgstrasse jalaväekool]]i kohtusaalis riigireetmisprotsess riigpöördekatse "ninamehe" Hitleri ja tema "käsilaste", nende hulgas kindral Ludendorffi, [[Rudolf Hess]]i, [[Wilhelm Frick]]i, [[Hermann Kriebel]]i, [[Emil Maurice]]'i ja [[Ernst Röhm]]i üle. (<ref>Delaforce, 36:2010).</ref>
 
Hitler vahistati Hanfstaengelite juures [[Uffing]]is [[Staffelsee]] ääres ja mõisteti viieks aastaks vangi.<ref>Ulrike Leutheusser, "[[Hitler ja naised]]", [[Huma kirjastus]], lk 41.</ref> [[Landsbergi vangla]]st vabanes ta teadmata põhjusel ennetähtaegselt.<ref>Leutheusser (2003), lk 42.</ref>
116. rida ⟶ 115. rida:
[[1932]]. aastal toimunud presidendivalimiste eel kavatseti [[Paul von Hindenburg|Hindenburg]]ile vastukandidaadiks esitada ka Adolf Hitler, kellel aga oli takistuseks Austria päritolu ning Saksamaa kodakondsuse puudumine. Väljapääsuks oli kiire kodakondsuse saamine Saksamaa riigiteenistusse astumise eest. Hitler astus [[Hermann Göring]]i kaasabil teenistusse [[Braunschweig]]i liidumaa majandusesinduse nõunikuna Berliinis. [[24. veebruar]]il [[1932]] määrati Adolf Hitler ametisse, 26. veebruaril andis ta ametivande ja [[4. märts]]il läks ta juba erru: 8 päevaga saavutas ta Saksamaa [[kodakondsus]]e ning legaalse võimaluse osaleda Saksamaa poliitikas.
[[Pilt:Nikolai Reek and Adolf Hitler.jpg|thumb|right|300px|[[Kaitsejõudude Peastaap|Eesti Sõjavägede Staabi]] ülem, kindralmajor [[Nikolai Reek]] tervitab Saksamaa kantsler Adolf Hitlerit, tema 50. juubelil Berliinis 1939. aastal.]]
 
===1932. aasta Saksamaa presidendivalimised===
1932. aasta Saksamaa presidendivalimistel osalesid esimeses voorus senine Saksamaa president [[Paul von Hindenburg]], NSDAP esindaja Adolf Hitler, Saksamaa Kommunistliku Partei esindajana [[Ernst Thälmann]] ning konservatiivsete monarhistlike parteide esindajana [[Theodor Duesterberg]] (''Deutschnationale Volkspartei, DNVP'').
141. rida:
Adolf Hitleri lemmikfilmid olid "[[Mäss Bounty'l]]" ja "[[Baskerville'ide koer]]" ka armastas ta vaadata Miki-Hiire multikaid.
 
Hitleri lemmik[[maalikunstnik]]ud olid [[Franz Stuck]] (1863-19281863–1928);, [[Eduard Grützner]] (1846-19251846–1925);, [[Carl Spitzweg]] (1808-18951808–1895); ja [[Adolf Ziegler]] (1892-19521892–1952). (<ref>Delaforce, 131:2010)</ref>
 
===Hitleri anatoomia ja haiguslugu===