Frangi riik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 82.131.45.244 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kuriuss. |
|||
213. rida:
[[817]]. aastal kroonis Ludwig Vaga oma vanema poja [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar]]i kaaskeisriks. 817. aastal rajas Ludwig Vaga kolm uut Karolingide kuningriiki oma poegadele esimesest abielust: [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar]] tehti [[Itaalia kuningas|Itaalia kuningaks]] ja kaaskeisriks, [[Pippin I (Akvitaania)|Pippin]] tehti [[Akvitaania kuningriik|Akvitaania]] kuningaks ja [[Ludwig Sakslane]] tehti [[Baieri]] [[Baieri valitsejate loend|kuningaks]]. Tema püüe aastal 823 arvestada ka neljanda pojaga (teisest abielust), [[Charles II Paljaspea|Karl Paljaspeaga]] tähendas vanemate poegade vastupanu ja tema valitsemise viimaseid aastaid vaevas kodusõdasest esimesest abielust sündinud pojad kartsid alusega, et uus pärija vähendab nende päritavaid maavaldusi.
[[Pilt:Europe 814.jpg|thumb|300px|Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa [[Karl Suur]]e surma (814) ja keiser [[Ludwig Vaga]] (suri aastal 840) ajal]]
[[826]]. aastal, pöördus [[Taani kuningas]] Harald Klak pärast kaotust lahingus Frangi [[Frangi keiser|keisri]] [[Ludwig Vaga]] poole abi saamiseks ja palusid, et neile saadetaks evangeeliumi kuulutajaid. Kuningas Harald kogu pere ja kaaskonnaga ristiti [[Reims]]i [[Reimsi peapiiskop|peapiiskop]] Ebo poolt. Pärast ristimist suundus koos kuningaga Taani ka [[misjonär]] [[Ansgar]].
{{Vaata|Taani ajalugu#Ristiusu levik Taani}}
Lotharilt võeti aastal 829 tema kaaskeisri tiitel ja ta pagendati Itaaliasse, kuid järgmisel aastal ründasid tema pojad Ludwigi keisririiki ja sundisid viimase Lothari kasuks troonist loobuma. Järgmisel aastal ründas Ludwig oma poegade kuningriike, võttis Lotharilt tema keisritiitli ja tagas Itaalia kuningriigi Karlile.
Ludwigi pojad alustasid [[832]]. aastal isa vastu taas kodusõda, paavst toetas kaaskeiser [[Lothar I (Frangi keiser)|Lotharit]], kellega koos siirdus ta [[Frankimaa]]le, et olla kodusõja osapooltele vahendajaks. Paavst (827–844) [[Gregorius IV]] õhutusel alustas [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar]] sõjategevust isa Ludwigi vastu ning paavsti vahendusel toimunud läbirääkimiste tulemusena reetsid Ludwigi väed ta ja liitusid Lothariga. Ludwig alistus ning andis võimu üle Lotharile. Ludwig suleti vangistusse ning [[Baieri Judith]] pügati [[nunn]]aks ning suleti kloostrisse. Lothari poolt kokku kutsutud kogunemisel, millel oli kavas Ludwig lõplikult võimult kõrvaldada, asusid Ludwigit kaitsma tema nooremad pojad Pippin ja Baieri [[Ludwig Sakslane|Ludwig]], mille tulemusena taastati Ludwigi võim ning ta ennistati keisritroonile. Aastal 835 tehti perekonna sees rahu ja Ludwig taastati keisriks. Juba tema eluajal jagasid ta pojad riigi omavahel, lõplikult sai see siiski teoks pärast Ludwigi surma, [[843]]. aastal [[Verduni lepe|Verduni leppega]].
[[Pilt:Partage de l'Empire carolingien au Traité de Verdun en 843.JPG|thumb|300px|Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843]]
===Karolingide kodusõda===
{{vaata|Karolingide kodusõda}} (840–843)
| |||