Redaktsioon: 7. oktoober 2017, kell 01:31 redigeeri Parveto (arutelu \| kaastöö) 2905 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. oktoober 2017, kell 01:40 redigeeri eemalda Parveto (arutelu \| kaastöö) 2905 muudatust →‎Kasutamine andmesalvestuses Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
7. rida: Leiutist arendasid edasi Saksa elektroonikafirma [[AEG]], mis tootis helisalvestusseadmeid, ja firma [[BASF]], mis seni tootis ka filmilinti. Nemad võtsid kasutusele diatsetaataluse ja hiljem triatsetaataluse. Töötati välja magnetlindile heli salvestavad ning sealt taasesitavad seadmed, mida nimetatakse [[magnetofon]]ideks. Selle juures põhineti kogemustel, mis oli saadud metall-lindi kasutamise alal, mis omakorda oli olnud [[traatsalvestus]]e ([[Inglise keel\|inglise keeles]] ''wire recording'') edasiarenduse tulemus, Pärast II MS töötati välja ka videosignaali salvestamise ja taasesitamise seadmed ehk [[~~Videomakk\|videomagnetofonid~~videomagnetofon]]<nowiki/>id. Magnetlindi kasutuselevõtt 1930-ndatel aastatel tõi kaasa suuri muudatusi raadioringhäälingu saadete tegijate töösse. Paar aastakümmet hiljem hiljem toimus analoogiline muutus ka televisioonis. Kui enne magnetlindile salvestamise kasutuselevõtmist olid peaaegu kõik raadiosaated otse-eetris, siis nüüd oli võimalik saate lõike eelnevalt salvestada ja neid saate jaoks sobivalt üheks lindiks kokku monteerida. Erinevalt grammofonist on magnetlindile võimalik salvestada ka mitmes etapis ja vajaduse või soovi korral eelnev salvestus ka uuesti üle salvestada. 137. rida: [[Kassett-videomagnetofon]]id (VCR) on endiselt levinud, kuigi sarnaseid funktsioone täitvate [[Optiline ketas\|optiliste ketaste]] ja eriti [[Digitaalne videosalvesti\|digitaalsete videosalvestite]] (DVR) järjest laialdasema kasutuselevõtuga on nende roll oluliselt vähenenud. == Kasutamine andmesalvestuses == ~~[[Image:Quarter-Inch Cartridges.jpg\|thumb\|¼-tollise lindi kassetid, mis olid laialdaselt kasutuses aastatel 1980–1990.]~~ Kõikides [[magnetlintsalvesti]]tes keritakse linti lugemis-kirjutuspea eest läbi, mis oma tööosaga loeb, kirjutab või kustutab andmeid temast mööduval lindil. Esimene arvuti, mis kasutas andmete salvestamiseks magnetlinti, oli Eckert-Mauchly [[UNIVAC I]] 1951. aastal. Andmekandjaks oli õhuke poole tolli (12,7 mm) laiune pronksist lint, mis oli kaetud õhukese niklikorraga (töökihiga). Salvestustihedus oli 128 tähemärki ühes tollis (~198 μm tähemärgi kohta) kaheksal rajal.~~Varajased~~ [[~~IBM]] seitsme rajaga magnetlintsalvestid<ref>[http~~Image://en.wikipedia.org/wiki/IBM_7_track IBM 7 track (en.wiki)]</ref> olid mehaaniliselt keerukad põrandal seisvad ajamid, mis kasutasid vaakumsambaid (inglise keeles ''vacuum columns''), et füüsiliselt puhverdada magnetlindi U-kujulisi tsükleid. Võis näha, kuidas kaks lindirulli läbi nende sammaste linti kerisid, hooti kiiresti ja asünkroonitult pööreldes. Videolõike sellest kasutati laialdaselt filmides ja televisioonis, kus need pidid kujutama arvuti töötamistTapesticker.jpg\|thumb\| Enamik kaasaegseid magnetlindisüsteeme kasutab omaaegsetest 10,5-tollistest lahtistest rullidest palju väiksemad lindirulle, mis on paigutatud kassettidesse, et kaitsta magnetlinti ja hõlbustada nende kasutamist. [[Image:Tapesticker.jpg\|thumb\| 1/2" laiune arvutilint ja andmete alguse näitaja (the start-of-data sticker) sellel. \|650x650px]]Varajased [[IBM]] seitsme rajaga magnetlintsalvestid<ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/IBM_7_track IBM 7 track (en.wiki)]</ref> olid mehaaniliselt keerukad põrandal seisvad ajamid, mis kasutasid vaakumsambaid (inglise keeles ''vacuum columns''), et füüsiliselt puhverdada magnetlindi U-kujulisi tsükleid. Võis näha, kuidas kaks lindirulli läbi nende sammaste linti kerisid, hooti kiiresti ja asünkroonitult pööreldes. Videolõike sellest kasutati laialdaselt filmides ja televisioonis, kus need pidid kujutama arvuti töötamist. \|650x650px]]Paljud 1970. aastate lõpu ja 1980. aastate alguse personaal- ja koduarvutid kasutasid tavalisi helikassette, mille lindile salvestati informatsiooni [[Kansas City standard]]i kodeeringuga (siinuselise kandevsignaali sageduse 1,2kHz/2,4kHz manipulatsiooniga kiirusega 1200 bitti sekundis ehk umbes 200kB kogumahuga 30-minutilise kasseti puhul). ▼ ▲Enamik kaasaegseid magnetlindisüsteeme kasutab omaaegsetest 10,5-tollistest lahtistest rullidest palju väiksemad lindirulle, mis on paigutatud kassettidesse, et kaitsta magnetlinti ja hõlbustada nende kasutamist. [[Image:Quarter-Inch Cartridges.jpg\|~~650x650px~~thumb\|¼-tollise lindi kassetid, mis olid laialdaselt kasutuses aastatel 1980–1990.\|485x485px]]Paljud 1970. aastate lõpu ja 1980. aastate alguse personaal- ja koduarvutid kasutasid tavalisi helikassette, mille lindile salvestati informatsiooni [[Kansas City standard]]i kodeeringuga (siinuselise kandevsignaali sageduse 1,2kHz/2,4kHz manipulatsiooniga kiirusega 1200 bitti sekundis ehk umbes 200kB kogumahuga 30-minutilise kasseti puhul). Tänapäeval kasutatavate kassetiformaatide hulka kuuluvad [[Linear Tape-Open\|LTO]], [[Digital Linear Tape\|DLT]] ja [[Digital Data Storage\|DAT/DDC]]. Nende puhul võivad salvestatavad infomahud ulatuda terabaitidesse. ~~[[Image:Quarter-Inch Cartridges.jpg\|thumb\|¼-tollise lindi kassetid, mis olid laialdaselt kasutuses aastatel 1980–1990.\|485x485px]]~~ Magnetlint on endiselt üks võimalikest magnetkettaga mäluseadmete alternatiividest oma odavama hinna tõttu andmeühiku kohta. Olgugi, et salvestuse andmetihedus pindalaühiku kohta on lindi puhul oluliselt väiksem kui kõvaketaste puhul, on kasutatav pind palju suurem. Suurima infomahutavusega magnetlint-andmekandjad on infomahu poolest tavaliselt samas suurusjärgus suurimate saadaolevate ketasmäluseadmetega. Magnetlintidel on läbi ajaloo olnud ketasmälude ees odavuse eelis, ja nad on seetõttu endiselt elujõuline toode, iseäranis [[Varundamine\|varundamises]], kus oluline on ka andmekandja eemaldatavus mäluseadmest.

Magnetlint: erinevus redaktsioonide vahel