Vikipeedia

Automaatkaitselüliti: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P parandasin skripti abil kriipsud
Resümee puudub
1. rida:
{{allikad}}{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Jtecul.jpg|thumb|Kahepooluseline minikaitselüliti 10 A, B-tunnusjoon]]
'''Automaatkaitseüliti''' ehk '''kaitselüliti''' on [[lüliti]], mis [[voolutugevus]]e liigsel suurenemisel, näiteks [[lühis]]e või [[ülekoormus]]e korral [[vooluahel]]a automaatselt katkestab.
 
Kaitselüliti oluline osa on [[relee]] (kas [[termorelee]] või [[voolureleeelektromagnet]]relee). Releed koos tema juurde kuuluva väljalülitusmehhanismiga nimetatakse [[vabasti]]ks. Enamlevinud kaitselülitid on kas [[elektromagnet]]ilistevabastiga, [[soojustermovabasti]]põhistega või kombineeritud vabastitega. Tänapäeval on suuremate nimivooludega kaitselülitite puhul üha enam levinud elektroonilised mikroprotsessorvabastid[[mikroprotsessorvabasti]]d. Eraldi tooterühma moodustavad hüdromagnetiliste vabastitega kaitselülitid.
 
Kaitselüliti lahutab koormusahela [[kontakt]]id siis, kui vabastit läbib lubatust suurem vool ja see rakendub.
10. rida ⟶ 9. rida:
 
== Tööpõhimõte ==
[[Pilt:Circuitbreaker.jpg|thumb|1  — lülitushoob<br>2  — lülitusmehhanism<br>3  — jõukontaktid<br>4  — ühendusklemmid<br>5  — bimetallvabastitermovabasti<br>6  — reguleer[[kruvi]]<br>7  — [[elektromagnetvabastielektromagnet]]vabasti<br>8  — kaarekustutuskamber]]
 
Automaatkaitselüliti peab avastama ja välja lülitama normaalsest talitlusest kõrvalekalduva voolu – enamasti liigvoolu. Madalpingeautomaatkaitselülitites toimub see harilikult kaitselüliti [[korpus (masinaehitus)|korpuse]] sees, kõrgpingeautomaatkaitselülitites on harilikult juhtseade, mis tunneb ära liigvoolu ja käivitab vooluahela katkestamise mehhanismi. Elektromagnetkaitselülitit käivitab tavaliselt eraldi [[aku]], kuigi mõnes kõrgpingeautomaatkaitselülitiskõrgpinge-automaatkaitselülitis on omaenese [[trafo]], kaitsereleed ja vooluallika juhtseade.▼
 
Kui tuvastatakse ettenähtud piirväärtust ületav liigvool, siis peavad automaatkaitselüliti kontaktid avanema ja vooluahela katkestama. Mõned automaatkaitselülitid kasutavad mehaaniliselt salvestatud [[energia]]t, näiteks [[vedru]]sid või [[suruõhk]]u, mõned katkestavad vooluahela liigvoolu enese energia abil. Väikeseid kaitselüliteid saab käsitsi sisse ja välja lülitada, suurematel võib olla vinnastamiseks kas käsiajam või ka ektrimootorelektrimootor, et lülitamiseks vajalikku energiat vedrudesse salvestada.▼
▲Automaatkaitselüliti peab avastama ja välja lülitama normaalsest talitlusest kõrvalekalduva voolu – enamasti liigvoolu. Madalpingeautomaatkaitselülitites toimub see harilikult kaitselüliti [[korpus (masinaehitus)|korpuse]] sees, kõrgpingeautomaatkaitselülitites on harilikult juhtseade, mis tunneb ära liigvoolu ja käivitab vooluahela katkestamise mehhanismi. Elektromagnetkaitselülitit käivitab tavaliselt eraldi [[aku]], kuigi mõnes kõrgpingeautomaatkaitselülitis on omaenese [[trafo]], kaitsereleed ja vooluallika juhtseade.
 
▲Kui tuvastatakse ettenähtud piirväärtust ületav liigvool, siis peavad automaatkaitselüliti kontaktid avanema ja vooluahela katkestama. Mõned automaatkaitselülitid kasutavad mehaaniliselt salvestatud [[energia]]t, näiteks [[vedru]]sid või [[suruõhk]]u, mõned katkestavad vooluahela liigvoolu enese energia abil. Väikeseid kaitselüliteid saab käsitsi sisse ja välja lülitada, suurematel võib olla vinnastamiseks kas käsiajam või ka ektrimootor, et lülitamiseks vajalikku energiat vedrudesse salvestada.
 
Kaitselüliti kontaktid peavad vastu pidama koormusvoolule ilma ülemäära kuumenemata ja [[elektrikaar]]e tekitatavale kuumusele vooluahelat katkestades. Kontaktid valmistatakse [[vask|vasest]], vase[[sulam]]ist, [[hõbe]]dasulamist või teistest materjalidest. Kontaktide kasutuskestust vähendab vooluahela katkestamise käigus toimuv [[erosioon]]. Kaitselüliti kasuliku tööea pikendamiseks võivad neil olla vahetatavad kontaktid.
 
Kui vooluahel katkeb, tekib elektrikaar. See kaar tuleb enamasti hoida kaitselüliti korpuse sees, jahutada ja kustutada kontrollitud moel nii, et kontaktid oleksoleksid ka edaspidi võimelised koormusvoolu liigselt kuumenemata juhtima. Erinevates kaitselülites võidakse kasutada keskkonnana, kus elektrikaar tekib, kas [[vaakum]]it, [[õhk]]u, mõnda muud isoleerivat [[gaas]]i või [[õli]].
 
Lõpuks, kui rikketingimused on kadunud, tuleb kontaktid jällegi sulgeda, et saaks taastada pinge katkenud ahelas.
 
== Madalpingekaitselülitite liigitus ==
[[File:LargeCircuitBreaker.jpg|thumb|200px|right|1250 A nimivooluga õhk-kaitselüliti (ACB) Emax (tootja ABB) esipaneel. Hooldustööde hõlbustamiseks on kaitselüliti jaotusseadme lahtrist väljatõmmatav. Rakendumistunnusjoon seadistatakse esipaneeli ülaosas paiknevate lülitite abil ]]
 
Sõltuvalt ehitusest, võib madalpingekaitselülitid jagada kolme suuremasse klassi:
 
'''Minikaitselüliti''' ''(ingl. lüh. MCB – ''Miniature Circuit Breaker)'':)
ühepooluselistestÜhepooluselistest kinnistest moodulitest (mis sisaldavad eneses enamasti termomagnetilist vabastit, lahutusmehhanismi, kontakte ja kaarekustutusseadet) kokkupandud kaitselüliti, tänapäeval tavaliselt hõlpsalt monteeritav [[DIN-montaažilatt|DIN-montaažilatile]]. Kaitselüliti lisaseadmed (abikontaktid, täiendavad vabastid jne.) on monteeritavad kaitselüliti külge. Nimivoolude vahemik 0,1 A – 125 A.
Mitmepooluselised minikaitselülitid koosnevad enamasti mitmest ühepooluselisest omavahel ühendatud vabastimehhanismidega mooduliplokist kuid valmistatakse ka väiksema nimivooluga (kuni 32A) ühe standardmooduli ( u.18 mm) laiuseid kahepooluselisi kaitselüliteid. Mitmepooluselised kaitselülitid võivad sisaldada ka [[rikkevoolukaitselüliti]] funktsioone. Aastal 2010 jõudsid Eesti turule väiksema nimivooluga minikaitselülitid, mis sisaldavad 1 mooduli laiuses korpuses ka rikkevooluvabastit. ▼
 
▲Mitmepooluselised minikaitselülitid koosnevad enamasti mitmest ühepooluselisest omavahel ühendatud vabastimehhanismidega mooduliplokist, kuid valmistatakse ka väiksema nimivooluga (kuni 32A32 A) ühe standardmooduli ( u.18 mm) laiuseid kahepooluselisi kaitselüliteid. Mitmepooluselised kaitselülitid võivad sisaldada ka [[rikkevoolukaitselüliti]] funktsioone. Aastal 2010 jõudsid Eesti turule väiksema nimivooluga minikaitselülitid, mis sisaldavad 1 mooduli laiuses korpuses ka rikkevooluvabastit.
Üks viimasemaid minikaitselulitite tehnilisi täiendusi on sädelahendusvabasti – täiendavalt külgeühendatav elektrooniline vabastimoodul, mis tuvastab kaitselüliti poolt kaitstavas ahelas sädelemise kas vigastatud isolatsiooniga tööjuhtide vahel või vigastatud tööjuhis eneses.▼
 
▲Üks viimasemaid minikaitselulititeminikaitselülitite tehnilisi täiendusi on sädelahendusvabasti – täiendavalt külgeühendatav elektrooniline vabastimoodul, mis tuvastab kaitselüliti poolt kaitstavas ahelas sädelemise kas vigastatud isolatsiooniga tööjuhtide vahel või vigastatud tööjuhis eneses.
 
Sellised sädelahendused on tuleohutuse seisukohalt väga ohtlikud, kuid need ei ole teiste kaitseviisidega avastatavad.
 
'''Kompaktkaitselüliti''' ''(ingl. lüh. MCCB – ''Moulded Case Circuit Breaker)'':)
 
ühesÜhes kompaktses korpuses paiknev enamasti mitmepooluseline kaitselüliti, elektrikaare[[elektrikaar]]e kustutamine toimub kaitselüliti sees. Erinevad lisaseadmed on enamasti monteeritud (või on monteeritavad) samasse korpusesse. Nimivoolude vahemik 10 A – 1600 A.
 
'''Õhkkaitselüliti''' ''(ingl. lüh. ACB – ''Air Circuit Breaker)'':)
 
ühesÜhes korpuses paiknev mitmepooluseline lahtine kaitselüliti – elektrikaar paiskub lülitamisel kaitselülitist välja. Nimivoolude vahemik 800 A – 6300 A.
 
== Madalpinge kaitselülitite olulisemad tunnussuurused ==
*Nimivool ''InI''<sub>n</sub>▼
 
*Nimilahutusvõime lühisel ''I''<sub>cn</sub>
▲Nimivool ''In''
*Maksimaalne lahutusvõime lühisel ''IcuI''<sub>cu</sub>▼
 
Nimilahutusvõime*Korduv lahutusvõime lühisel ''IcnI''<sub>cs</sub>
*Nimi-lühiajataluvusvool ''IcwI''<sub>cw</sub>▼
*Nimipinge ''UnU''<sub>n</sub>▼
▲Maksimaalne lahutusvõime lühisel ''Icu''
*Kasutuskategooria▼
 
*Nimi-impulsstaluvuspinge ''UimpU''<sub>imp</sub>▼
Korduv lahutusvõime lühisel ''Ics''
 
▲Nimi-lühiajataluvusvool ''Icw''
 
▲Nimipinge ''Un''
 
▲Kasutuskategooria
 
▲Nimi-impulsstaluvuspinge ''Uimp''
 
== Madalpinge kaitselülitite rakendumistunnusjooned ==
[[File:Breakers Selection.JPG|thumb|right400px|Erinevate rakendumistunnusjoontega kaitselülitite kasutamine sõltuvalt tarbija tüübist]]
 
Kaitselüliti rakendumistunnusjoon on teda läbiva voolu ja selle voolu toimel rakendumise aja vahelise sõltuvuse graafiline kujutis.
Kompakt- ja õhk-kaitselülititeõhkkaitselülitite rakendumistunnusjooned ja nende modifitseerimise võimalused on enamasti ära toodud toojatootja poolt kaasa antavas tehnilises dokumentatsioonis ja vastavates tootekataloogides.
 
Minikaitselülitite valiku ja vahetatavuse lihtsustamiseks tähistatakse minikaitselülitite tüüpilisi rakendumistunnusjooni sageli kokkuleppelise täh(tede)ega (näiteks A, '''B, C, D,''' E, G, H, HG, K, L, MA, R, S, U, Z) . Eestis kehtivas kodutarbijate ja sarnastesjms paigaldistes (kus lülitusi pääsevad tegema elektrialast koolitust mitteomavad isikud) kasutatavatele minikaitselülititele on asjakohases tootestandardis '''(EVS-EN 60898)''' kindlaks määratud kolm tüüpset rakendumistunnusjoont '''(B, C, D)'''.
Muud minikaitselülitite rakendumistunnusjooned ei ole standarditega reglementeeritud, tööstuspaigaldistes kasutavate kaitselülitite üldstandard (EVS-EN 60947-2) esitab vaid üldised nõuded kaitselülitite erinevatele näitajatele.
 
{| class="wikitable" text="center"
|-
! Tunnusjoon
! Elektromagnetvabasti rakendusvool ×''I''<sub>n</sub>
! Hetkvabasti rakendumisvool
! Kasutusala
|-
| A, R, Z
| 2–3
| 2 – 3 x In
| juhtahelad, elektroonika
|-
| '''B'''
| 3 – 5 x In
| aktiivkoormus
|-
| '''C'''
| 5–10
| 5 – 10 x In
| induktiivkoormus
|-
| K
| 12–14
| 12 – 14 x In
| mootorikoormus
|-
| '''D'''
| 10–20
| 10 – 20 x In
| väga suure käivitusvoolutõukega koormus
|-
| E
| 5 – 65–6,25 x In
| selektiivne peakaitselüliti
|}
 
B- ja C-rakendustunnusjoonega kaitselülitite termovabastite rakendusvool jääb sõltuvalt ülekoormuse kestusest vahemikku (1,13–1,45)''I''<sub>n</sub>.
 
=== Minikaitselülitite nimivoolude rida amprites ===
112. rida ⟶ 104. rida:
Täielikult selektiivse kaitsesüsteemi ehitamiseks tuleb üksteise järele ühendatavad kaitselülitid hoolikalt valida, pidades silmas nii nende kaitselülitite rakendumistunnusjooni kui ka elektripaigaldises liigkoormus- ja lühisvoolude kõiki esineda võivaid väärtusi. Kui tegemist on lühisenergiat piiravate kaitselülititega, siis on mõistlik kasutada konkreetsete kaitselülitite paaride koos katsetamisel saadud katsetulemustel põhinevaid selektiivsustabeleid.
 
NB! KodutarbijaKodutarbijate ja sarnastesjms paigaldistes kasutatavad erinevatekasutatavate rakendumistunnusjoontega (B, C ja D) minikaitselülitid ei ole reeglina üksteise suhtes lühise korral selektiivsed, kuigi seda vahel ekslikult arvatakse.
 
== Kaitselüliti valik ==
NimivoolKaitselüliti nimivool tuleb valida [[kaabel|kaabli]] ristlõike pindala, paigaldusviisi ja materjali järgi (näiteks 0,75 mm² ristlõikega vaskkaablile tohib rakendada voolutugevust kuni 6 A).▼
[[File:Õismäe tee 3 - improperly installed Schuko socket.JPG|270px|thumb|left|maksimaalse lubatud voolu ületamise tulemus: juhtmete maksimaalne läbilaskevõime on 8A, aga korteriomanik paigaldas C16 automaatkaitsme, et kasutada pesumasinat sellel liinil]]
▲Nimivool tuleb valida [[kaabel|kaabli]] ristlõike pindala, paigaldusviisi ja materjali järgi (näiteks 0,75 mm² ristlõikega vaskkaablile tohib rakendada voolutugevust kuni 6 A).
 
Nimivoolu valimisel tuleb samas arvestada ka [[pistikupesa]]de, valguslülititevalgustilülitite ja [[klemm]]ide maksimaalset lubatud voolu. Kui kaabli maksimaalne lubatud koormus on 25 A, aga pistikupesal ainult 16 A, siis ei tohi seda ahelat kaitsva kaitselüliti nimivool ületada 16 A. Kui pistikupesa maksimaalne lubatud koormusvool on 16 A, aga kaablil ainult 10 A, siis ei tohi kaitselüliti nimivool olla suurem kui 10 A .
 
==Välislingid==
*[http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/IN660/MP%20lylitusaparaadid.pdf Raivo Teemets, Endel Risthein. Elektripaigaldiste aparatuuri ja juhtimise täiendkoolitus (1.5. Kaitselülitid)]
*[http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3896/Elektriaparaadid.zip/2_kaitseaparaadid.html Kaitseaparaadid]
*[http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAR3340/5.5.1..._5.5.5_Kaitselylitid._Liinikaitselylitid._Konspekt2010.pdf Kaitselülitid]
 
127. rida ⟶ 118. rida:
 
{{Lüliti}}
 
[[Kategooria:Lüliti]]
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Automaatkaitselüliti"