Seljaaju: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
AllanPH (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
AllanPH (arutelu | kaastöö)
Modifitseerisin sissejuhatust.
1. rida:
'''Seljaaju''' ([[ladina keel]]es ''medulla spinalis'', inglise keeles ''spinal cord'') on [[selgroogsed|selgroogsetel]] eristatav [[kesknärvisüsteem]]i osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate [[seljaaju kestad]]ega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning [[peaaju-seljaajuvedelik]]uga peamiselt [[lülisambakanal|selgrookanalis]].<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 684:2004.</ref> [[Kraniaalsus|Kraniaalselt]] läheb seljaaju üle [[piklikaju]]ks ning [[kaudaalsus|kaudaalselt]] [[seljaajukoonus]]eks. Inimestel saab seljaaju alguse kuklaluu juures, läbib kuklaluu suuraugu (''foramen magnum'') sisenedes selgrookanalisse selgroo kaelalülide juures. Seljaaju ulatub kuni esimese või teise nimmelülini. Seljaaju pikkus on meestel keskmiselt 45 cm ning naistel 43 cm. Seljaaju laius varieerub 13 mm jäsemeid innerveerivates segmentides kuni 6.4 mm mujal. Seljaaju ülesanneteks on vahendada motoorseid signaale kõrgematest ajukeskustest lihastele ning omakorda sensoorseid signaale sensoorsetelt närvidelt kõrgematesse ajukeskustesse. Seljaaju vahendab ka mitmeid peaajust sõltumatuid lokaalseid reflekse<ref>{{Raamatuviide|autor=Maton, Anthea; et al.|pealkiri=Human biology and health (1st ed. ed.).|aasta=1993|koht=Englewood Cliffs, N.J.: Prentice Hall. pp. 132–144. ISBN 0-13-981176-1.|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>.
 
[[Kraniaalsus|Kraniaalselt]] läheb seljaaju üle [[piklikaju]]ks ning [[kaudaalsus|kaudaalselt]] [[seljaajukoonus]]eks.
 
Seljaaju ülesanneteks on närvikeskuste abil reguleerida [[liikumisaparaat|liikumisaparaadi]], [[kusemine|kusemise]], [[roojamine|roojamise]] ja [[vereringe]] reflektoorset funktsioneerimist ja juhteteede abil närviimpulsside vahendamine [[peaaju|peaajju]].
 
Seljaaju areng, anatoomia, morfoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui indiviiditi.
 
== Roomajatel ==