Viktor Kingissepp: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
75. rida:
Tööliste rongkäigu ajal [[1. mai]]l [[1922]] õnnestus [[Kaitsepolitsei]]l kinni võtta põrandaalune kommunist [[Johannes Linkhorst]] (parteiline hüüdnimi Malm), kes teadis, kus varjab end Viktor Kingissepp, kuid ei andnud KaPo-le kedagi üles. Siis andis KaPo asja üle Sõjaväe [[välikohus|välikohtule]], kes mõistis mehe mõne tunniga surma.
 
Hukkamise eel kuulas Tallinna komandant 2. mai hilisõhtul Linkhorsti veel kordveelkord üle, lubades Kingissepa varjupaiga väljaandmise eest tühistada Linkhorsti surmaotsuse. Linkhorst teatas ülekuulajale, et Kingissepp varjab ennast [[Karu tänav (Tallinn)|Karu tänava]] salakorteris. Vastavalt [[konspiratsioon]]ireeglitelei<nowiki></nowiki>reeglitele oleks V. Kingissepp pärast sidemehe kinnipidamist pidanud konspiratiivkorterist lahkuma, kuid ei teinud seda.
 
Kingissepa [[konspiratiivkorter]]it rünnati [[3. mai]]l kell 1 öösel. Toimunust on olemas 2kaks vasturääkivat raportit, sõjaväelaste ja [[kaitsepolitsei]]nike oma. Neist esimese järgi tungisid ohvitserid majja ühes KapoKaPo Tallinna osakonna ülema abi [[Julius Palm]]iga. Kingissepa tuppa viiva salaukse lõi veltveebel Tamm püssipäraga lahti ja tormas koos kahe ohvitseri ja kaitse Palmiga sisse. Alamleitnant Kitvell ja veltveebel Tamm lõid Kingissepa voodisse pikali, nii et ta ei saanud vastu hakata. Sõjaväelaste raporti järgi Kingissepp ei jõudnud mingit vastupanu osutada.
 
Kaitsepolitsei versioon oli teistsugune. Selle järgi leiti Kingissepa peidupaik seinu kombates, millega salauks leiti. Ukse taga seisis laskevalmis revolvriga aluspesu väel mees. Järgnevat kirjeldas kaitsepolitseinik Julius Palm nii: "Mina kargasin selle isiku juurde ja lõin oma revolvriga temale vastu kätt, nii et temal revolver maha kukkus ja teise käega haarasin tema rinna eest kinni ja tõmbasin ta sealt salajasest ruumist välja tuppa."
83. rida:
Mõlemast raportist on selge, et Kingissepa vahistamine toimus ilma ohvriteta.
 
Läbiotsimisel leiti Kingissepa elukohast ja selle lähedusest kolm kirjutit[[kirjuti]]t, kaks telefoni[[telefon]]i, [[propaganda]]kirjandust, [[lendleht]]i, [[Maksim (kuulipilduja)|kuulipilduja Maksim]], dünamiiti[[dünamiit]]i jm.
 
Viktor Kingissepp kuulati Kaitsepolitseis üle ja anti seejärel sõjavälikohtu alla, kes ta veel samal päeval surma mõistis. Välikohtu otsuses on kirjas ka see, et Kingissepp hakkas kaitsepolitseinik Palmile revolvriga vastu, eesmärgiga ta surmata.
 
Kingissepa surmaotsuse kinnitas 3. mail kell 9 õhtul sõjaminister [[Jaan Soots]]. Riigikukutaja lasti seejärel [[Ülemistejärve|Ülemiste metsas]] maha, tema laip heideti hiljem Läänemerre.
 
Pärast [[juunipööre|1940. aasta riigipööret]] saabus koos [[NKVD]]-ga Eestisse Kingissepa poeg [[Sergei Kingissepp]], kes määrati NKVD eriosakonna ülemaks Eestis, et ta saaks isa surma eest kätte tasuda. Kuigi Linkhorst elas nüüd Johan Nõmmiku nime all, ei päästnud see teda. Mõnedel andmetel hukkas Kingissepp Linkhorsti oma käega [[Scheeli villa]] krundil 1941. aastal. Samas hukati veel teinegi osaline, [[Poliitiline Politsei|poliitilise politsei]] töötaja Hans Pipar, kes oli 1922. aastal üks Kingissepa arreteerijatest.<ref>[http://paber.ekspress.ee/viewdoc/97DE2BAF3F13C391C2256BAA004A276D]</ref>
 
== Isiklikku ==