Püramiid: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:PyramidOfTheMoonTeotihuacan.jpg|pisi|[[Kuupüramiid]] [[Teotihuacan]]is.]]

[[Pilt:Pyramide Güimar.jpg|pisi|[[Güímari püramiidid]] [[Tenerife]] saarel ([[Kanaari saared|Kanaari saartel]]).]]

[[Pilt:Giza-pyramids.JPG|pisi|[[Egiptuse püramiidid]] [[Giza]]s.]]

Püramiide on ehitatud tsivilisatsioonide poolt paljudes maailma paikades. KõigeRuumalalt kõige suurem püramiid ruumalalt on Cholula Suursuur püramiid Mehhikos Puebla osariigis. Aasta tuhandeidAastatuhandeid olid püramiidid kõigemaailma suuremadsuurimad ehitised: maailmas - alguseskõigepealt Punane Püramiid Dashuri Nekropolis ja siis [[Cheopsi Suurpüramiid]] (ehk PüramiidGiza suur püramiid), mõlemad Egiptuse,Egiptuses; Cheopsi Suur Püramiidpüramiid on ainus Iidse Maailmavanaaja Seitsmestseitsmest Imestmaailmaimest, mis veel alles on.

Cheopsi Püramiidpüramiid on ehitatud enamjaolt lubjakivist (koos suurte punaste graniidi blokkidegagraniidiplokkidega, mida on kasutatud mõndades sisemistes kambrites), ja seda peetakse Arhitektuuriarhitektuuri meistriteoseks. See koosneb ülerohkem kui 2,000,000 blokistmiljonist plokist, mis kaaluvad alates 2,5 tonnist 155–15 tonninitonni. See on ehitatud nelinurkselt ning selle aluse küljepikkus on umbes 230 meetrit, kattes 13 aakrit (5,265 hektarit). Selle neli külge asetsevad täpselt ilmakaarte suunas ning selle nurk on 52 kraadi. Püramiidi algne kõrgus oli 146,5 m, millest on tänapäeval alles vaid 137 m, üheksameetrine vahe tuleneb lihvitud katteplaatide ja ehituskivide kasutamisest Kairo majade ja mošeede ehitamiseks. Siiski on see endiselt kõrgeim püramiid.

Mesopotaamlased ehitasid varaseimad püramiidstruktuurid, mida nimetatakse zigguratideks. Iidsetel aegadel olid need eredalt värvitud kullast/pronksist. Kuna need on ehitatud päikesekuivatatud muda-tellistest, jääb neist vähe alles. Zigguratsid olid ehitatud Sumeerialastesumerlaste, Babüloonlastebabüloonlaste, Elamiitide, Akaadianite ja Assüürianideassüürlaste kohalike religioonide poolt. Iga Ziggurat oli osa keerulisest templist, mis hõlmas ka teisi ehitisi. Ziggurattide eelkäijad olid tõstetud platvormid, mis pärinevad Ubaid'i perioodist, neli miljonit aastat eKr. Varasemad Zigguratid said alguse Varasevarase Dünastilisedünastilise Ajastuajastu lõpus. Hilisemad Mesopotaamia Zigguratid pärinevad 600 aastat eKr.

Ziggurat oli lameda tipuga püramiidstruktuur. Päikesepõletatud tellised moodustasid ziggurat südamiku välisküljel olevate põletatud tellistega. Voodrid olid enamasti kaetud erinevate värvidega ja neil võib olla astroloogiline tähtsus. Kuningad lasid mõnikord oma nimed graveerida neile värvitud tellistele. Tasemete arv oli vahemikus kaks kuni seitse. Eeldatakse, et neil olid pühad esemed tipus. Aga selle kohta ei ole arheoloogilisi tõestusi selleks jatõendeid, ainsad kirja pantudkirjapandud tõestusedtõendid on [[Herodotos|HerodotusHerodotuselt]]<nowiki/>elt.

Esimene püramiid püstitati Kolmanda Dünastia ajal, Vaarao Djoseri ning tema arhitekti Imhotepi poolt. Tegu oli astmik püramiidiga, mis koosnes kuuest laotud mastabast. Kõige suuremad Egiptuse püramiidid on Giza püramiidid. Egiptuse päikesejumal Ra kohta öeldakse, et ta on end loonud püramiidi kujulisestpüramiidikujulisest maalõhest ning seejärel lõi ta kõik ülejäänud jumalad, samuti peetakse teda kõikide vaaraode isaks.

Püramiidide ajastu jõudis enda tippu Giza püramiidide ehitusega 2565-2150 eKr. Giza püramiidide kompleks koosneb kolmest erinevast püramiidist – Cheopsi, Hafre ja Menkaure. Pindalalt hõlmavad Giza püramiidid 52, 600 ruutmeetrit. Iidsed Egiptuse püramiidid olid enamasti ehitatud Niiluse jõe lääne kaldale, et jumaliku vaarao hing saaks ühilduda päikesega. Kuigi püramiidide seostakse Egiptusega, siis Sudaanis leidub 220 püsivat püramiidi. Giza püramiidid kuuluvad seitsmevanaaja iidseseitsme maailmaime hulka. See on ainukeneainus maailmaime, mis on siiani säilinud.

Enamus püramiide asuvad Kairo lähedal, ainult üks kuninglik püramiid paikneb Kairost lõunapool, AbydosAbydose templi kompleksis. AbydosisAbydoses asuv püramiid ehitati vaarao Ahmose soovil, kes asutas 18. dünastia Uues Kuningriigis. Ahmos oli viimane kuningas, kes ehitas kuningliku püramiidi, hilisemad kuningad peitsid enda hauad mägedesse, üks tuntumaid on Kuningateorg, mida valvati ööl kui ka päeval. Arheoloogid on leidnud vaid ühe puutumatuna püsinud haua, Tutanhamoni haud. Medina Habusse või Deir el-medinasse ehitati väiksemaid püramiide üksikisikute poolt. Lisaks ehitasid väiksemaid püramiide Nublased, kes valitsesid Egiptust Hilisel Perioodil, kuigi nende püramiidide ääred olid järsemad.