Viktor Kingissepp: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
22. rida:
Viktor Eduard Kingissepp sündis 12. märtsil (ukj 24. märtsil) 1888 Saaremaal Kaarma-Suure vallas sepp Eduard Kingissepa ja Elise Kingissepa 5-lapselise pere teise lapsena. Viktori vanem õde Helmi Melita (1886–1890) ja noorem vend August Voldemar (1892–1893) surid lapsena, täiskasvanuks elasid vend Oskar Theodor (1890–1943) ja õde Metha Melita (1895–1976).<ref>EELK Kuressaare koguduse personaalraamat (eesti pihtkond) - EAA 3151-1-193</ref> Alghariduse sai Viktor kodus ja kolmeklassilises erakoolis. 1889. aastal kolis pere [[Kuressaare|Kuresaarde]] ja aastatel [[1898]]–1906 õppis Viktor Kingissepp [[Saaremaa Ühisgümnaasium|Kuressaare Poeglastegümnaasium]]is. Kingissepp oli edukas õpilane. Tema lemmikained olid [[matemaatika]] ja keeled.{{lisa viide}}
 
Koolis kuulus ta õpilaste põrandaalusesse revolutsioonilisse õpilaste ringi, kus loeti [[marksism|marksistlikku]] kirjandust. Seal olid enamasti [[Leedu]]st, [[Poola]]st ja [[Venemaa]]lt pärit õpilased, kes oma koolidest olid poliitilise tegevuse tõttu välja visatud. Kingissepp oli [[1906]]. aasta õpilasstreigi üks algatajatest. Gümnaasium suleti mitmeks nädalaks.
 
[[1906]]. aastal astus ta [[Peterburi Riiklik Ülikool|Keiserliku Peterburi ülikool]]i füüsika-matemaatika teaduskonna loodusteaduse osakonda. Kingissepp kuulus Venemaa SotsiaaldemokraatlikusseSotsiaaldemokraatliku Tööliste partei ([[VSDTP]]) [[Peterburi]] Eesti osakonda, mille ülesandel käis aastatel [[1907]]–1908 Tallinnas. 1907. aastal osales ta VSDTP Eesti organisatsioonide [[Terijoki konverents]]il. 1908. aastal heideti ta poliitilise tegevuse tõttu ülikoolist välja ja aastatel [[1908]]–[[1909]] elas ja õppis ta [[Moskva]]s, [[1910]] jätkas õpinguid Peterburi Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna romaani-germaani keelte osakonnas, [[1911]]–[[1917]] õppis ja lõpetas sama ülikooli õigusteaduskonna.
 
Aastatel [[1912]]–1914 oli ta Narvas [[Jaan Anvelt]]i väljaantava VSDTP enamliku[[Bolševikud|bolševistliku]] suunitlusega ajalehe [[Kiir (Narva ajaleht)|Kiir]] aktiivne kaastööline. [[1914]]–[[1916]] mõisteti ta 3 aastaks administratiivkorras asumisele [[Tver]]is ja [[Kaasan]]is.
 
Pärast asumiselt vabanemist 1916. aastal mobiliseeriti Kingissepp [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] sõjaväeteenistusse ning kuni [[1917]]. aastani teenis ta [[sanitaarrong]]i ülemana [[Taga-Kaukaasia rinne|Taga-Kaukaasia rindel]].