Erinevus lehekülje "Nedelini katastroof" redaktsioonide vahel

resümee puudub
{{Keeletoimeta|lisaja=Andres|aasta=2017|kuu=oktoober}}
[[Pilt:Митинг 24 октября, город Байконур.jpg|pisi|Auvalve õnnetuse ohvrite mälestussamba juures]]
'''Nedelini katastroof''' oli [[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1960]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] [[Kasahstan]]is [[Bajkongõri kosmodroom]]i raketi stardiplatvormilraketistardiplatvormil aset leidnud kontinentidevahelise [[ballistiline rakett|ballistilise raketi]] [[R16]] [[plahvatus]].
 
[[Rakett|Raketi]] peakonstruktor oli [[Mihhail Jangel]], selle raketi väljatöötamise programmi juhtis suurtükiväe raketiüksuste [[marssal]] [[Mitrofan Nedelin]]. LähenevaOktoobrirevolutsiooni oktoobrirevolutsiooniaastapäeva aastapäevakslähenedes oli [[Nikita Hruštšov]] andnud asjaosalistele raketiinimestele ülesandekäsu, et R-16 start toimuks just vahetult enne [[oktoobripühad|oktoobripühi]],. stardipaigalStardipaigal püüti seepärast raketi ettevalmistustega iga hinna eest ettenähtud ajaks valmis saada.<ref name="TM"/>
 
Raketi konstruktsioonis oli palju tootmisvigu, mida parandati lausa stardiplatvormil. Lisaks sai 23. oktoobril raketi ettevalmistuse käigus vigastada veel raketi käivitamise programm-sammlüliti, mis tuli välja vahetada. [[Kütus]]ena kasutati [[hüdrasiin]]i ja hapendajana [[lämmastikhape|lämmastikhappet]]t, mis on äärmiselt [[korrosioon|korrodeeriv]]. Kuna kütuse komponendid ei tohtinud kütusesüsteemi tihenduseks kasutatavatekasutatud kummitihendite tõttu raketi paakidesse jääda kauemaks kui ööpäevaks, siis taheti rakett tingimata järgmisel päeval teele saata. Tegelikult oleks pidanud raketi paagid tühjaks pumbamapumpama ja raketi tehasesse ülevaatusele saatma,. selleksSelleks oleks kulunud aga kulunud vähemalt kuu aega.
 
Marssal Nedelin kiirustas parandustöid takka, viibides ka ise demonstratiivselt stardiplatvormi ligidallähedal. Ettevalmistusmeeskond tegutses hooletult, pealegi rikuti ohutusreegleid - raketi elektrisüsteem oli vooluvõrku lülitatud. Ettevalmistuse käigus tegi üks spetsialist paranduste käigus vajalikke lülitusielektrilülitusi, mille tulemuseltõttu käivitus planeerimatultettekavandamatult põlemisprotsess raketi teise astme mootori põlemiskambris põlemisprotsess, mis tekitaspõhjustas 124 -tonnise raketi plahvatuse. Kogu stardiplatvorm lahvatas põlema, . erinevatelErinevatel andmetel hukkus 75–150 inimest, nende seas ka marssal Nedelin. Selle raketiRaketi peakonstruktor Mihhail Jangel viibis samuti stardipaigal, kuid ta oli parajasti enne plahvatust stardiplatvormil, piisavalttoimunud kaugeleplahvatust suitsupausile läinud ning jäi tänu sellele ellu.
 
Seda [[suurõnnetus]]e juhtumitt varjas Nõukogude Liit tollal kogu maailma avalikkuse eest. Ametlikult anti teada, et marssal Nedelin hukkus lennuõnnetuses.<ref name="TM">[http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2006/05/?headerID=586 Kosmonautika nõukogude moodi – valed, pettused ja salatsemine] Tehnika Maailm, mai 2006</ref> InfoTeave toimunu kohta jõudis Lääneriikidessesiiski sellest hoolimatalääneriikidesse. Nõukogude Liidu juhtkond tunnistas selle [[katastroof]]i toimumist avalikult alles [[1989]]. aastal.
 
==Viited==