Erinevus lehekülje "Suurtükk" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 5 baiti ,  4 aasta eest
resümee puudub
P ("Kõrgel õhkavad sütikud" ajendasid panema siia toimetamismalli.)
 
Suurtükk on relv, mis on loodud laskemoona tulistamiseks pika vahemaa taha, kuhu tavaline jalaväerelvastus ja [[miinipilduja]]d ei ulatu. Varajased suurtükid arendati kindlustesse sissemurdmise jaoks, mis tegi neist suured ja raskesti liigutatavad relvad. Tehnoloogia arenedes muutusid suurtükid järjest kergemaks ja mobiilsemaks. Tänapäeval on suurtükid muutunud iseliikuvaks ja väga mobiilseks, mis tõstab nende tulejõudu märgatavalt.
 
 
== Ajalugu ==
[[15. sajand]]il leiutati [[lafett]] ja asetati suurtükid ratastele.
[[Saja-aastane sõda|Saja-aastase sõja]] ajal muutusid süürtükid levinumaks. Kuigi oli palju üritusi lukust laadimisega, laeti neid alati rauast, sest ei osatud neid veel korralikult välja töötada. [[19. sajand]]il leiutati [[Šveits]]is heitelaengute süsteem ja [[Saksamaa]]l tagantlaetav suurtükk. Samuti võeti kasutusele vintsooned rauas. Seoses [[raudtee]] arenguga hakati suurtükke paigutama raudteeplatvormidele. [[20. sajand]]i alguseks leiutati [[taandurmehhanism]]. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal võeti peamiselt prantslaste eestvõttel alates aastast [[1917]] kasutusele esimesed liikursuurtükid. Kergemaid suurtükke paigutati ka [[veoauto]]dele.
 
 
== Laskemoon ==
 
Suurtükkide kütust saab rauda panna kahel viisil: kas laengukottides või metallist laengukestades. Õhutõrjesuurtükid ja väikese kaliibriga relvad kasutavad metallist kesti, milles on mürsk ja kütus. See lihtsustab laadimist ja suurendab laskekiirust. Kotiga kütuse puhul annab kogust reguleerida vastavalt vajadusele. Mõlema viisi puhul on vaja erinevaid lukke.
 
 
== Suurtükkide liigitus ==
 
=== Lahingumoona järgi ===
 
 
Mürskude kasutuselevõtuni tulistati suurtükkidest suurtükikuulidega.
 
 
== Vaata ka ==