|
| maakond = Saare
}}
'''Kaimri''' (ajalool. ka Kaimer > Kaimre) on [[küla]] [[Saare maakond|Saaremaa vallas]] [[Salme vald|(Salme prk)]], osa [[Sigademaa|Sigademaast]]. Ajalooliselt asus küla [[Anseküla kihelkond|Anseküla kihelkonnas]]. Küla nimi saksakeelseis teavikuis Kaimer, nagu [[Sigademaa|Sigademaal]] [[Hindu (Salme)|Hindul]] [[Kaimri mõis|Mõisa]] suurtalu (algselt [[Kaimri mõis]]) perekonnanimi KAIMER. Kuna Kaimri mõisamaast jagati maatükke maatameestele, siis ilmselt just sealt külanimi tuligi. Küla asub [[Sõrve]] poolsaare idarannikul.
Küla nimi saksakeelseis teavikuis Kaimer. Küla asub [[Sõrve]] poolsaare idarannikul.
====== Koolid Kaimri külas, kultuuritegelased ====== ▼[[19. sajand]]i teisel poolel töötas külas apostliku [[õigeusu abikool]], mis lõpetas tegevuse [[1872]]. aastal. [[20. sajand]]i algul asus külas [[Kaimri külakool|Kaimri]] [https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/672c9987-4fe0-4b55-b3f2-490a7a68f14f külakool], mis [[1914]]. aastal ühendati [[Tiinuse mõis|Tiinuse]] [https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/672c9987-4fe0-4b55-b3f2-490a7a68f14f külakooliga] [[Anseküla]] [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=saartehaal20140314.2.9.1 külakooliks]. ▼
▲====== Koolid Kaimri külas, kultuuritegelased ======
Küla kuulus pikalt Abruka mõisa alla. Sajandeid 40% külaelanikest oli perenimega VINN või nende sugulased (KAIMER järgi 2.kohal), kes valdavalt [[õigeusk|õigeusku]]. Sõjaeelsel ajal, 1939.a Kaimri küla KALDA talus (aka Vinna-Kiida talu) sündis Eesti graafik [[Vello Vinn]], kellele jätkuva popkunsti (6, 7) vaimsuse kandmise eest eesti graafikas omistatud 2015.a [[Kristjan Raua nimeline kunstipreemia]] (8). V.Vinna vanaisa Jakov Vinn aka Winna Jaak oli Kaimri [[Õigeusu abikool|õigeusu abikooli]] õpetaja ja [[Preester|preestri]] abi, maetud [http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=4168 Massinõmme kalmistule]. ▼▲[[19. sajand]]i teisel poolel töötas külas apostliku [[õigeusu abikool]], mis lõpetas tegevuse [[1872]]. aastal. [[20. sajand]]i algul asus külas [[Kaimri külakool |Kaimri]] [https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/672c9987-4fe0-4b55-b3f2-490a7a68f14f külakool], mis [[1914]]. aastal ühendati [[Tiinuse mõis|Tiinuse]] [https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/672c9987-4fe0-4b55-b3f2-490a7a68f14f külakooliga ] [[Anseküla]] [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=saartehaal20140314.2.9.1 külakooliks ].
▲Küla kuulus pikalt Abruka mõisa alla. Sajandeid 40% külaelanikest oli perenimega VINNVinn või nende sugulased ( KAIMERKaimer järgi 2. kohal), kes valdavalt [[õigeusk|õigeusku]]. Sõjaeelsel ajal, 1939.a Kaimri küla KALDAKalda talus (aka Vinna-Kiida talu) sündis Eesti graafik [[Vello Vinn]], kellele jätkuva popkunsti (6, 7) vaimsuse kandmise eest eesti graafikas omistatud 2015.a [[Kristjan Raua nimeline kunstipreemia]] (8). V.Vinna vanaisa Jakov Vinn aka Winna Jaak oli Kaimri [[Õigeusu abikool|õigeusu abikooli ]] õpetaja ja [[Preester|preestri]] abi, maetud [http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=4168 Massinõmme kalmistule ].
====== Pöördumata jälg II maailmasõjast. Sõjakäik Sõrve maakitsusel, mälestusmärgid, museaalid ======
[[Eesti Teises maailmasõjas|Sõrvest II maailmasõja]] ajal käisid ohvriterohked lahingud üle kaks korda. 24. septembrist 5. oktoobrini 1941 tungisid sakslased peale Sõrve taganenud venelastele, [[Mati Õun|Mati Õuna]] hinnangul hukkus 9000 [[Punaarmee]] sõdurit. Pealetungijaiks [[Sõrve poolsaar|Sõrves]] [[Saksa väed Teises maailmasõjas (loend)|Saksa väed]] sakslastest ja vabatahtlikest [[Erna|Erna II]] üksustega merelt ristlejate Leipzig ja [[Emden (1925)|Emden]] toel. [[Punaarmee]] ohvitserid ja komissarid lahkusid enne viimaseid lahinguid oma väeosadest [[Mõntu sadam|Mõntu sadamasse]], kus põgeneda ei jõutud ja satuti [[Saksa väed Teises maailmasõjas (loend)|Saksa]] [http://www.vainokallas.ee/varia49.htm vägedele] (Saksa 23. Jalaväediviisile) vangi - saartel kokku 15 000 [[Punaarmee|punaväelast]], [http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/3584/huvitavat-lugemist 8500 Sõrves]. [[Punaarmee|Punaarmeelt]] 1941.a Saksa väed [[Eesti Teises maailmasõjas|said saagiks 300]] suurtükki ja miinipildujat.
==Kaimri ja Lõpe==
Teine suurem madin oli 10. oktoobrist kuni 24. novembrini 1944, kui Sõrve olid taganenud sakslased. [[Mati Õun|Mati Õuna]] hinnangul [http://epl.delfi.ee/news/eesti/sorves-avati-malestuskivi-saksa-soduritele?id=50994371 langes] 2000 ([[Bruno Pao]] [http://www.saarlane.ee/uudised/prindi.asp?newsid=20138&kat=1 sõnul aga 3800] ) saksaväelast ja 4900 punaväelast, viimaste 2000 eesti soost laskurkorpuslast. (14)
KaimriSõrves jahävis Lõpe.II Enne, kui poolsaare 2km läbimõõduga kael Rahuste poole laienema hakkab, pole märgata inimasulaid. Kahte mereranda ühendava tee ümbruses laius veel 55a tagasi '''täielik militaarmaastik''': heinaniitmiseks kõlbmatu, songitud ja [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/paasteamet-hoiatab-leitud-lohkekehi-ei-tohi-ise-liigutada-kutsuda-tuleb-spetsialist?id=78018280 miiniohtlik] [[jäätmaa]] põlenud ja purustatud puutüvede, kaitsekraavide, [[Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin|tankitõkete]] ja lõhutud sõjatehnika jäänustega. [[Rinne]] seisis [[Sõrve poolsaar|siin]] maa [http://epl.delfi.ee/news/eesti/sorves-kaevati-valja-11-suurt-ja-ohtlikku-miini?id=51165269 müdisedes] ligi kolm nädalat. [[Adolf Hitler|Hitler]] käskis [http://kultuur.elu.ee/ke505_kaitselahingud.htm iga hinna eest kaitsta] [[Kuramaa kott|Kuramaal kotti]] sulgunud suurte [[Väegrupp Nord|Saksa ]]väegrupeeringute tagalat. Nii hävis Sõrvesmaailmasõja sõjategevuse tõttu peaaegu täielikult 14 küla (4). Kaimri, Hindu, Vintri ennesõjaaegse tiheasustuasega külad [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] ajal 1944.a sügisel taanduvad [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooniväed]] lahinguteks valmistudes [[Sõja jalus|küüditasid ]] ([http://kultuur.elu.ee/ke505_kaitselahingud.htm evakueerisid]) [[Sigademaa|nende külade ]] elanikud [[Saksamaa]] [http://eestielu.delfi.ee/saaremaa/kodulugu/sorve-naise-paevik-kuidas-3000-sorulast-1944-aastal-vagivaldselt-saksamaale-viidi?id=69802555 laagreisse]. Tsiviilelanikel oli hetk varem ja samal ajal veel kaks võimalust - [http://www.esm.ee/ekspositsioon/e-naitus-suur-pogenemine-ule-kahe-mere paadipõgenikena üle Läänemere] või minna [http://www.saarlane.ee/uudised/prindi.asp?newsid=20138&kat=1 kodust perega]. Lahingute ajal hävitati 99% maatasa Kaimri ja [[Hindu (Salme)|Hindu]] talude hooned-rajatised, ka [[Vintri]] külas valdav enamus hooneid said 1944.a lahinguis ulatuslikke purustusi. Sõjaajaloo teavikuis on Kaimrit korduvalt mainitud - 29. oktoobril sai 11-2 [[Suurtükk|õhutõrjetules]] tabamuse Kaimri küla juures. Lennuk rammis telefoniposti ja lõikus maasse 300m300 m Kaimri külast põhja pool. (2) Kaimri piirkonnas toimunud õhulahingus alla lastud JAK-9 raami säilitatakse aga [[Sõrve militaarmuuseum|Sõrve militaarmuuseumis]]. (2) [[Salme vald|Kaimri küla]] [[Tehumardi vennaskalmistu|Kalda talu]] (kus elamus paiknes Saksa väeosa ''I/GR397 ja I/GR67'' [[staap]]) hoovi vana rehielamu otsa [[Tehumardi vennaskalmistu|kuuse juurde maetud]] allakukkunud lendurite (2) säilmed. [[Punaarmee]] hästi ettevalmistatud suurrünnak kulges algusest peale edukalt. [[Eesti Teises maailmasõjas#Saksa okupatsioon Eestis .281941.E2.80.931944.29|Saksa]] kaitsesse murti mitmes kohas sügavale sisse. Idapoolses sektoris murdsid punaarmeelased rinde Kaimri küla juures ja lõid kiilu kaitsel olevate [[Eesti Teises maailmasõjas#Saksa okupatsioon Eestis .281941.E2.80.931944.29|Saksa]] pataljonide (I/GR397 ja I/GR67) vahele. Nad arendasid pealetungi edasi mööda maanteed ja õhtuks jõudsid [[Hindu (Salme)|Hindu]] külani. Siin peatati nad aga kiirelt rajatud kaitse poolt. [[Hindu (Salme)|Hindul]] olid kaitsel 323. gren.rüg.-i 1. pataljon ja kiirelt formeeritud nn. häirekompanii, kuhu oli koondatud kõik saadaolevad vabad sõdurid, kes relva kanda suutsid. Lõu liini keskosa kaitsnud 23. luurepataljon aga purustati täielikult. Punaarmee sõitis sellest üksusest üle nagu teerulliga ja Saksa kaitse olukorda päästis vaid asjaolu, et piirkond oli metsane ja ilma teedeta, mis takistas vägede kiiret edasiliikumist. Läänesektoris lõid ründajad kontsentreeritud tankirünnakuga rindest läbi [[Lõu]] (Lõpe) küla juures. Kasutades [[Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin|Lõupõllu-Lõu teed]] möödusid nad 67. gren.rüg. 2. pataljoni positsioonidest ja liikusid kiirelt [[Lõupõllu]] peale (3). Punaarmee 8. Armee 268. üksiku trahviroodu vastuluure osakonna SMERSH vanemleitnant Pronin [[Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin#1944 Saksa kaitseliinina|Vaenlase esimesest kaitseliinist]] läbitungimise ajal 23.10.1944 näitas Pronin üles isiklikku initsiatiivi ja ’’imbus’’ koos grupi sõduritega Kaimri küla juures vaenlase tagalasse. Ründas oma grupiga eraldiseisvat maja - kolme ambrasuuriga dzotti. Rünnaku käigus tapeti Saksa ohvitser ja üheksa sõdurit. Edasise pealetungi käigus hävitas oma grupiga vaenlase 45mm kahuri, mis tulistas otsesihtimisega pealetungiva Punaarmee roodu lahingüksuseid. Esitati [[Isamaasõja orden|Isamaasõja I klassi ordeni]] saamiseks, kuid sai [[Punatähe orden|Punatähe ordeni]] (5). Saksa kaitse läbimurdmiseks otsustati sel korral varasemast rohkem kasutada suurtükiväge. Raskete kaotuste hinnaga läks Punaarmeel küll lõpuks korda sakslaste kaitsesse kiiluda kuid edasiliikumine oli väga aeglane, kuna piirkond metsane ja vähe teid ning Saksa väed kasutasid Kaimrisse jõudnud Punaarmee vastu seistes merelt [http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=211&start=15 laevakahureid]. Sellele vaatamata sai Saksa väejuhatusele selgeks, et lõputult nad Sõrve säärel vastase ülekaalule vastu seista ei suuda. Kuigi Hitler oli andnud käsu Sõrve poolsaart lõpuni kaitsta, andis väegrupi „Nord” ülemjuhataja kindral Schörner 23. novembril korralduse Sõrve kaitsjad järgmisel ööl evakueerida. 24.11.1944 varahommikul lahkusid Sõrve säärelt viimased transpordilaevad, liikudes Saksa laevastiku kaitsel Ventspilsi suunas, [http://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/viewtopic.php?t=704 ööga evakueeriti Sõrvest 4696 (sh 700 haavatut) Saksa sõjaväelast] Viimaste minejate hulgas olid Kaimri küla Kalda talu elumajas staabis paiknenud tulevane Saksamaa liidupresident [[:de:Richard_von_Weizsäcker|Richard von Weizsäcker]] ja Tehumardi öölahingu komandör [[Klaus Ritter]], kes [http://www.saarlane.ee/uudised/prindi.asp?newsid=20138&kat=1 2004.a Saaremaad külastasid] . Saksa vägesid Sõrves 1941-1944.a kokku ligi 8500 sõjaväelast. ▼
Lisaks tankitõrjeliinile on sõjarajatistest KALDA taluKaldatalu naabertalu, Männiku talu hoovis sügavad [[Kaevikusõda|kaitsekraavid]] säilunud tänaseni ja siiani Kaimris-Hindul iga-aastaselt pinnasest metssigade poolt väljatuhnitud lõhkekehi avastatakse (9). ▼▲Kaimri ja Lõpe. Enne, kui poolsaare 2km läbimõõduga kael Rahuste poole laienema hakkab, pole märgata inimasulaid. Kahte mereranda ühendava tee ümbruses laius veel 55a tagasi '''täielik militaarmaastik''': heinaniitmiseks kõlbmatu, songitud ja [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/paasteamet-hoiatab-leitud-lohkekehi-ei-tohi-ise-liigutada-kutsuda-tuleb-spetsialist?id=78018280 miiniohtlik] [[jäätmaa]] põlenud ja purustatud puutüvede, kaitsekraavide, [[Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin|tankitõkete]] ja lõhutud sõjatehnika jäänustega. [[Rinne]] seisis [[Sõrve poolsaar|siin]] maa [http://epl.delfi.ee/news/eesti/sorves-kaevati-valja-11-suurt-ja-ohtlikku-miini?id=51165269 müdisedes] ligi kolm nädalat. [[Adolf Hitler|Hitler]] käskis [http://kultuur.elu.ee/ke505_kaitselahingud.htm iga hinna eest kaitsta] [[Kuramaa kott|Kuramaal kotti]] sulgunud suurte [[Väegrupp Nord|Saksa ]]väegrupeeringute tagalat. Nii hävis Sõrves sõjategevuse tõttu peaaegu täielikult 14 küla (4). Kaimri, Hindu, Vintri ennesõjaaegse tiheasustuasega külad [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] ajal 1944.a sügisel taanduvad [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooniväed]] lahinguteks valmistudes [[Sõja jalus|küüditasid]] ([http://kultuur.elu.ee/ke505_kaitselahingud.htm evakueerisid]) [[Sigademaa|nende külade]] elanikud [[Saksamaa]] [http://eestielu.delfi.ee/saaremaa/kodulugu/sorve-naise-paevik-kuidas-3000-sorulast-1944-aastal-vagivaldselt-saksamaale-viidi?id=69802555 laagreisse]. Tsiviilelanikel oli hetk varem ja samal ajal veel kaks võimalust - [http://www.esm.ee/ekspositsioon/e-naitus-suur-pogenemine-ule-kahe-mere paadipõgenikena üle Läänemere] või minna [http://www.saarlane.ee/uudised/prindi.asp?newsid=20138&kat=1 kodust perega]. Lahingute ajal hävitati 99% maatasa Kaimri ja [[Hindu (Salme)|Hindu]] talude hooned-rajatised, ka [[Vintri]] külas valdav enamus hooneid said 1944.a lahinguis ulatuslikke purustusi. Sõjaajaloo teavikuis on Kaimrit korduvalt mainitud - 29. oktoobril sai 11-2 [[Suurtükk|õhutõrjetules]] tabamuse Kaimri küla juures. Lennuk rammis telefoniposti ja lõikus maasse 300m Kaimri külast põhja pool. (2) Kaimri piirkonnas toimunud õhulahingus alla lastud JAK-9 raami säilitatakse aga [[Sõrve militaarmuuseum|Sõrve militaarmuuseumis]]. (2) [[Salme vald|Kaimri küla]] [[Tehumardi vennaskalmistu|Kalda talu]] (kus elamus paiknes Saksa väeosa ''I/GR397 ja I/GR67'' [[staap]]) hoovi vana rehielamu otsa [[Tehumardi vennaskalmistu|kuuse juurde maetud]] allakukkunud lendurite (2) säilmed. [[Punaarmee]] hästi ettevalmistatud suurrünnak kulges algusest peale edukalt. [[Eesti Teises maailmasõjas#Saksa okupatsioon Eestis .281941.E2.80.931944.29|Saksa]] kaitsesse murti mitmes kohas sügavale sisse. Idapoolses sektoris murdsid punaarmeelased rinde Kaimri küla juures ja lõid kiilu kaitsel olevate [[Eesti Teises maailmasõjas#Saksa okupatsioon Eestis .281941.E2.80.931944.29|Saksa]] pataljonide (I/GR397 ja I/GR67) vahele. Nad arendasid pealetungi edasi mööda maanteed ja õhtuks jõudsid [[Hindu (Salme)|Hindu]] külani. Siin peatati nad aga kiirelt rajatud kaitse poolt. [[Hindu (Salme)|Hindul]] olid kaitsel 323. gren.rüg.-i 1. pataljon ja kiirelt formeeritud nn. häirekompanii, kuhu oli koondatud kõik saadaolevad vabad sõdurid, kes relva kanda suutsid. Lõu liini keskosa kaitsnud 23. luurepataljon aga purustati täielikult. Punaarmee sõitis sellest üksusest üle nagu teerulliga ja Saksa kaitse olukorda päästis vaid asjaolu, et piirkond oli metsane ja ilma teedeta, mis takistas vägede kiiret edasiliikumist. Läänesektoris lõid ründajad kontsentreeritud tankirünnakuga rindest läbi [[Lõu]] (Lõpe) küla juures. Kasutades [[Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin|Lõupõllu-Lõu teed]] möödusid nad 67. gren.rüg. 2. pataljoni positsioonidest ja liikusid kiirelt [[Lõupõllu]] peale (3). Punaarmee 8. Armee 268. üksiku trahviroodu vastuluure osakonna SMERSH vanemleitnant Pronin [[Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin#1944 Saksa kaitseliinina|Vaenlase esimesest kaitseliinist]] läbitungimise ajal 23.10.1944 näitas Pronin üles isiklikku initsiatiivi ja ’’imbus’’ koos grupi sõduritega Kaimri küla juures vaenlase tagalasse. Ründas oma grupiga eraldiseisvat maja - kolme ambrasuuriga dzotti. Rünnaku käigus tapeti Saksa ohvitser ja üheksa sõdurit. Edasise pealetungi käigus hävitas oma grupiga vaenlase 45mm kahuri, mis tulistas otsesihtimisega pealetungiva Punaarmee roodu lahingüksuseid. Esitati [[Isamaasõja orden|Isamaasõja I klassi ordeni]] saamiseks, kuid sai [[Punatähe orden|Punatähe ordeni]] (5). Saksa kaitse läbimurdmiseks otsustati sel korral varasemast rohkem kasutada suurtükiväge. Raskete kaotuste hinnaga läks Punaarmeel küll lõpuks korda sakslaste kaitsesse kiiluda kuid edasiliikumine oli väga aeglane, kuna piirkond metsane ja vähe teid ning Saksa väed kasutasid Kaimrisse jõudnud Punaarmee vastu seistes merelt [http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=211&start=15 laevakahureid]. Sellele vaatamata sai Saksa väejuhatusele selgeks, et lõputult nad Sõrve säärel vastase ülekaalule vastu seista ei suuda. Kuigi Hitler oli andnud käsu Sõrve poolsaart lõpuni kaitsta, andis väegrupi „Nord” ülemjuhataja kindral Schörner 23. novembril korralduse Sõrve kaitsjad järgmisel ööl evakueerida. 24.11.1944 varahommikul lahkusid Sõrve säärelt viimased transpordilaevad, liikudes Saksa laevastiku kaitsel Ventspilsi suunas, [http://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/viewtopic.php?t=704 ööga evakueeriti Sõrvest 4696 (sh 700 haavatut) Saksa sõjaväelast] Viimaste minejate hulgas olid Kaimri küla Kalda talu elumajas staabis paiknenud tulevane Saksamaa liidupresident [[:de:Richard_von_Weizsäcker|Richard von Weizsäcker]] ja Tehumardi öölahingu komandör [[Klaus Ritter]], kes [http://www.saarlane.ee/uudised/prindi.asp?newsid=20138&kat=1 2004.a Saaremaad külastasid] . Saksa vägesid Sõrves 1941-1944.a kokku ligi 8500 sõjaväelast.
== Kaimri raudteejaam ==
▲Lisaks tankitõrjeliinile on sõjarajatistest KALDA talu naabertalu, Männiku talu hoovis sügavad [[Kaevikusõda|kaitsekraavid]] säilunud tänaseni ja siiani Kaimris-Hindul iga-aastaselt pinnasest metssigade poolt väljatuhnitud lõhkekehi avastatakse (9).
Kuna [[Teine maailmasõda|II maailmasõjas]] lüüasaanud Saksamaalt naasnud sõrulastel Kaimris, Hindul, Vintris kodu leida ei olnud, vaid ülivähesed majad alles jäänud, inimesed sinna sõjasträsitud piirkonda enam ei naasnud. Sõjajärgsel ajal rajati esmalt '''[[Eesti raudteejaamade ja raudteepeatuste loend|Kaimri vaksaljaam 1951. a ]]''', millelt [http://menu.err.ee/605350/saaremaa-oli-kunagi-eesti-tihedaima-raudteevorgustikuga-piirkond raudteetamm] (10) hargnes kahes suunas Sõrve poolsaarele, selle lähedal olid vaid mõneks aastaks mõned barakid [http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=%7Braudteelane raudteelaste] koduks. Jaamahoone on tänaseni säilunud [[Maanteeamet|Puhkebaasi ]] kinnistul. [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=meiemaa20150302.2.14.2 Raudtee oli mõeldud ] raskete (kaal 348 t) 16-teljeliste [[ Raudteesuurtükk|raudteesuurtükkideraudteesuurtükk]] ide vedamiseks. Ajutine liiklus avati esimestel lõikudel 1952. a aasta suvel, ehitustööd jätkusid 1953.a (11). Süsteemi ehitamine pidurdus 1953. a aastal ja lõpetati 1955. a aastal, põhjuseks oli [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] [[Ballistiline rakett|raketiteaduse ]] <nowiki/>kiire areng ja sellest tulenevalt raudteesuurtükkide mõttetus. 1956.a anti [[Saaremaa]] raudtee [[Eesti Raudtee]] bilanssi, kuid peagi leiti, et majanduslikel kaalutlustel oleks see õigem likvideerida. Algas [http://menu.err.ee/605350/saaremaa-oli-kunagi-eesti-tihedaima-raudteevorgustikuga-piirkond kibekiire raudtee demontaaz]demonteerimine ning materjalide ja veeremi väljavedu [[Roomassaare sadam |Roomassaare sadama]] a kaudu. Kogu raudtee võeti üles hiljemalt 1960. aastaks. [[Maanteeamet|Teedevalitsus]] (mille valdusse anti [[Maanteeamet|Kaimri vaksal]]) aga võttis [[Saaremaa |Saaremaal]] 500km500 km raudteetammidest maanteedeks üle vaid 60km60 (10)km. ▼
====== Uusasukad sõjajärgsest ajast. Kaimri vaksal ======
▲Kuna [[Teine maailmasõda|II maailmasõjas]] lüüasaanud Saksamaalt naasnud sõrulastel Kaimris, Hindul, Vintris kodu leida ei olnud, vaid ülivähesed majad alles jäänud, inimesed sinna sõjasträsitud piirkonda enam ei naasnud. Sõjajärgsel ajal rajati esmalt '''[[Eesti raudteejaamade ja raudteepeatuste loend|Kaimri vaksal 1951.a]]''', millelt [http://menu.err.ee/605350/saaremaa-oli-kunagi-eesti-tihedaima-raudteevorgustikuga-piirkond raudteetamm] (10) hargnes kahes suunas Sõrve poolsaarele, selle lähedal olid vaid mõneks aastaks mõned barakid [http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=%7Braudteelane raudteelaste] koduks. Jaamahoone tänaseni säilunud [[Maanteeamet|Puhkebaasi]] kinnistul. [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=meiemaa20150302.2.14.2 Raudtee oli mõeldud] raskete (kaal 348 t) 16-teljeliste [[Raudteesuurtükk|raudteesuurtükkide]] vedamiseks. Ajutine liiklus avati esimestel lõikudel 1952.a suvel, ehitustööd jätkusid 1953.a (11). Süsteemi ehitamine pidurdus 1953.a ja lõpetati 1955.a, põhjuseks oli [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] [[Ballistiline rakett|raketiteaduse]] <nowiki/>kiire areng ja sellest tulenevalt raudteesuurtükkide mõttetus. 1956.a anti [[Saaremaa]] raudtee [[Eesti Raudtee]] bilanssi, kuid peagi leiti, et majanduslikel kaalutlustel oleks see õigem likvideerida. Algas [http://menu.err.ee/605350/saaremaa-oli-kunagi-eesti-tihedaima-raudteevorgustikuga-piirkond kibekiire raudtee demontaaz] ning materjalide ja veeremi väljavedu [[Roomassaare sadam|Roomassaare sadama]] kaudu. Kogu raudtee võeti üles hiljemalt 1960. aastaks. [[Maanteeamet|Teedevalitsus]] (mille valdusse anti [[Maanteeamet|Kaimri vaksal]]) aga võttis [[Saaremaa|Saaremaal]] 500km raudteetammidest maanteedeks üle vaid 60km (10).
====== Sigademaa ======
[[Eesti sovhooside loend|Sõrve]] [[Sovhoos]] rajas [[Uudismaa|uudismaad]], suured [[Põld|põllud]] Kaimri-Hindu aladele, mis [[Erasektor|maadeerastamisejärgselt]] erandituna kõik sööti jäid ja põlluvaheteed võssa kadusid. Sõjajärgseiks põlisasukaiks Kaimrisse aga ei saanud ei [[kirgiisid]] ega [[kasahhid]] - [http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=%7Braudteelane raudteelased], vaid [[Saaremaa|Saaremaale]] sissetoodud [[Sigalased|sigalaste]] sugukonda kuuluvad hästipaljunevad [[Omnivoor|omnivoorid]] [[Metssiga|metssead]] ja sealt Kaimri-Hindu-Vintri ala kohta koondnimetus [[Sigademaa]]. Lisaks sõjajärgsetele põlisasukatele [[Metssiga|sigadele]] on sovhoosijärgsel ajal külla elama asunud mõned Salme valla kodanikud - registreeritud kokku [https://www.saartehaal.ee/2012/08/20/kaimri-kolme-suitsuga-maapealne-paradiis/ kolm] majapidamist, mida võimalusel mõistlik hoida aiaga piiratuna [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/metssead-ruustavad-saaremaal-aiamaid?id=75071605 rüüstavate] [[Metssiga|põlisasukate]] kaitseks.
== Kirjandus ==
* ERR 08.05.2015, Kristjan Raua nimel preemiad (http://kultuur.err.ee/306311/kristjan-raua-kunstipreemiad-antakse-ule-esmaspaeval) (8).
* Saarte Hääl 08.04.2017, Kretova, Kristina, "Sõrvest leiti üllatavalt suur kogus lõhkekehi" (https://www.saartehaal.ee/2017/04/08/sorvest-leiti-ullatavalt-suur-kogus-lohkekehi/) (9).
* ERR 02.07.2017. Muld, Margus. "Saaremaa oli kunagi Eesti tihedaima raudteevõrgustikuga piirkond" ( http://menu.err.ee/605350/saaremaa-oli-kunagi-eesti-tihedaima-raudteevorgustikuga-piirkond) (10)
* Meie Maa 02.03.2015, Püüa, Endel. See saladuslik Saaremaa laiarööpmeline raudtee ( http://dea.digar.ee/article/meiemaa/2015/03/02/14.2 ) (11)
* Maaleht 15.07.2016. Mõttus, Aive "Metssead rüüstavad Saaremaal aiamaid" ( http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/metssead-ruustavad-saaremaal-aiamaid?id=75071605) (12)
| 