Clark L. Hull: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
9. rida:
===Võimekuse arendamine===
Hull alustas [[Võimekus|võimekuse]] katseid juba enne Yale'i tööle astumist, Wisconsini Ülikoolis.[[Clark L. Hull#cite note-Obit-2|[2]]] Tema huvi selle valdkonna vastu tuli olemasolevate testide metodoloogilisest viletsusest ja valiidsusprobleemidest.[[Clark L. Hull#cite note-Obit-2|[2]]] Hulli raamat "Aptitude Testing" (1928) kirjeldas tema tööd võimekuse testide valiidsusega ja katseid välja töötada paremaid skaalasid.[[Clark L. Hull#cite note-Obit-2|[2]]] Tal õnnestus samuti luua oma test "The Wisconsin Lathe Test".[[Clark L. Hull#cite note-Obit-2|[2]]] Muu hulgas valmistas Hull enda töö kergendamiseks arvutusmasina, mis võimaldas
===Käitumine===
24. rida:
<sub>S</sub>H<sub>R</sub> on harjumuse tugevus (väärtus, mis põhineb varasematel katsekordustel),
D on tungi tugevus (mis tuleb näiteks tunide arvust, mil
V stiimuli intensiivsuse dünaamilisus (osadel stiimulitel on käitumisele suurem mõju kui teistel),
44. rida:
Teised biheivioristid leidsid, et Hulli teooria on liiga keeruline, et sellele mingisugust praktilist väljundit leida, mistõttu tema töö jäi suuresti [[B. F. Skinner]]i uurimuste varju.<ref name="Encyc" />
== Auhinnad ja tunnustus ==
Clark L. Hulli on autasustanud mitmed teadusühingud. Hull oli [[Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon|Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni]] president aastatel 1935–1936.[[Clark L. Hull#cite note-Beach-9|[9]]] Hull valiti ka 1935. aastal [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia|Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemiasse]] ja 1936. aastal [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Rahvuslikku
== Hulli pärand ==
Hulli ideed olid huvitavad osaliselt tänu tema inseneriharidusele. Ta oli pädev matemaatik ja kaasas varasemaid sellealaseid teadmisi oma töösse psühholoogias. Hull järgis omal ajal tunnustatud arusaamu psühholoogiast ning teda mõjutasid mitmed biheiviorismi teerajajad ([[Edward Thorndike]], [[John B. Watson]] ja [[Ivan Pavlov]]). Suurkujude mõjust hoolimata suutis Hull uurimustes rakendada enda mõtteid ning arusaamu sarrustuse ja õppimse kohta. Seda tegi ta isegi tavatul viisil, kui pani oma töö numbrite ja valemite keelde. Hulli mõjutas samuti [[Isaac Newton|Isaac Newtoni]] töö, kes oli loonud valemid, et astronoomilisi teooriaid paremini mõista. Clark L. Hull püüdis sarnast lähenemist rakendada psühholoogilistes-biheivioristlikes teooriates. Ta julges ühendada matemaatika ja psühholoogia, millega ka paljud tänapäeva prominentsed psühholoogid võib-olla hakkama ei saaks. Hull asetas tungi ehk ajejõu mõiste valemisse ja tõestas, et harjumuse tugevus on vaid sarrustuse funktsioon. [[Edward C. Tolman]] oli Hulli eakaaslane ja kolleeg, kelle õppimisteooria osutus loogilisemaks ja kergemini mõistetavamaks kui seda oli Hulli teooria. Tolman näitas, et käitumine on eesmärgile suunatud ja seda ei kontrolli mis tahes tungid ja sarrustused. Tolman kasutas eksperimentides rotte labürintides näitamaks, kuidas
==Viited==
|