Hull veetis suurema osa oma täiskasvanud elust [[Yale'i Ülikool|Yale'i Ülikoolis]], kuhu võttis ta tööle psühholoog [[James Rowland Angell]]. Ta näitas uurimustega, et suudab enda teooriatele tuginedes ennustada käitumist. Tema kõige silmapaistvamad teosed olid "Mathematico-Deductive Theory of Rote Learning" (1940) ja "Principles of Behavior" (1943), mis muutsid tema analüüsi loomade õppimiskäitumisest ja [[Klassikaline tingimine|klassikalisest tingimisest]] oma aja dominantseks [[Õppimisteooria|õppimisteooriaks]]. Hulli mudel on väljendatud bioloogilistes terminites: organism on depriveeritud, deprivatsioon tekitab organismis vajadusi, vajadused aktiveerivad tungid, tungid omakorda aktiveerivad käitumise, käitumine on suunatud eesmärgile, eesmärgi saavutamine on ellujäämiseks vajalik.
==Teaduslikud uurimusedTeadustöö psühholoogias==
HulliClark huviorbiidisL. oliHulli huvitasid peamiselt õppimineõppimisteooriad ja õppimiskäitumineõppimist soodustav käitumine. ÕppimiskäitumisestSee saioli ka tema töösuurimistöö põhilinepõhieesmärk uurimusteema.ja Hullillõpuks õnnestuslõi luua kaHull oma enda õppimisteooria, mida kutsutakse nii tungi teooriaks kuivõi süstemaatilise käitumise teooriaks. HullTa näitas omapööras karjääri jooksul üles huvi kasamuti hüpnoositähelepanu vastuhüpnoosile, kuid tegemist ei olnud kindlasti tema peamise uurimusteemagauurimisteemaga.<ref[[Clark name="Hovland"L. />Hull#cite note-Hovland-1|[1]]] Hulli lähenemine oli uudne, kuna tamuutujad asetas omatema eksperimentides eriliseolid rõhu muutujaterange kontrolli alla võtmiseall. HullPeale pidasselle oluliseksrõhutas kata andmete kvantitatiivsetkvantitatiivse analüüsi analüüsimisttähtsust, et tulemused oleks võimalikult täpsed ja üheselt tõlgendatavad.<ref[[Clark name="Hovland"L. />Hull#cite note-Hovland-1|[1]]]
===Võimekuse treeniminearendamine===
Hull alustas tööd [[Võimekus|võimekuse]] testimisegakatseid juba enne Yale'i tööle astumist, Wisconsini Ülikoolis.<ref[[Clark name="Obit"L. />Hull#cite note-Obit-2|[2]]] Tema huvi võimekuseselle treenimisevaldkonna vastu tulenes olemastuli olevateolemasolevate testide metodoloogilisest viletsusest ja valiidsusprobleemidest.<ref[[Clark name="Obit"L. />Hull#cite note-Obit-2|[2]]] Hulli raamat "Aptitude Testing" (1928) kirjeldas tema tööd võimekuse testide valiidsusega ningja katseid töötada välja töötada paremaid skaalasid.<ref[[Clark name="Obit"L. />Hull#cite Hullilnote-Obit-2|[2]]] õnnestuskiTal väljaõnnestus töötadasamuti endaluua oma test, "The Wisconsin Lathe Test".<ref[[Clark name="Obit" /> Veel oliL. Hull#cite omapärane,note-Obit-2|[2]]] kunaMuu hulgas valmistas Hull enda töö kergendamiseks arvutusmasina, mis võimaldas korrelatsioone arvutadaleida.<ref[[Clark name="L. Hull#cite note-Obit"-2|[2]]] />Samamoodi Sarnaseltnagu esimesteleesimesed arvutitelearvutid kasutas masin andmete salvestamiseks [[prefokaartPrefokaart|perfokaarte]].<ref[[Clark name="L. Hull#cite note-Obit"-2|[2]]][[Clark /><refL. name="Encyc"Hull#cite />note-Encyc-3|[3]]] Arvutusmasina väljatöötamine mõjutas Hulli tööd ka tema hilisemas elus, kus Hullta keskendus [[biheivirorismBiheivirorism|biheiviorismile]].<ref[[Clark name="Encyc"L. />Hull#cite note-Encyc-3|[3]]] Hull lõpetas viimaks töö võimekuse treenimisegaalal, ollessest muutunudmuutus võimekuseselle treenimisevaldkonna tuleviku suhtes pessimistlikuks ja küüniliseks.<ref[[Clark name="Obit" /> KuigiL. Hull#cite isenote-Obit-2|[2]]] võimekuseKuigi treenimiseta uurimisestei osalenud enam aktiivselt eiala osa ei võtnuduurimisel, säilitassiis ta huvi ningpüsis ja Hull debateeris [[Karl Lasheyga]] intelligentsuse mõõtmisepäritavuse teemadel.<ref[[Clark name="HistBook"L. />Hull#cite note-HistBook-4|[4]]]
