Eesti Kirjandusmuuseum: erinevus redaktsioonide vahel

 

== Ajalugu<ref>[http://www.kirmus.ee/est/teenused/ajalugu.html] (vaadatud 08.09.2017)</ref> ==

EKMi ajalooks võib pidada tema valduses olevate kogude ajalugu, sest need on läbi aegade mänginud muuseumi kujunemisel põhilist rolli.

Käsikirjalisi allikmaterjale hakkas süstemaatiliselt koguma Pärnu pastor [[Johann Heinrich Rosenplänter|J. H. Rosenplänter]] 19. sajandi esimestel kümnenditel, tänu kellele ongi säilinud [[Kristian Jaak Peterson|K. J. Petersoni]], [[Otto Wilhelm Masing|O. W. Masingu]] jt kaasaegsete autograafid. Rahvaluulet kogusid juba [[Friedrich Reinhold Kreutzwald|Fr. R. Kreutzwald]] jt, esimese suurkogumise organiseeris aga [[Jakob Hurt]], kelle rahvaluulekogu on Eesti Rahvaluule Arhiivi alus ja ka algus. Arhiivraamatukogu rajas [[Oskar Kallas]], kes kandis siia üle [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i Eesti-alase raamatukogu, mida oli süstemaatiliselt kogutud 1870. aastatest alates. Kui O. Kallase initsiatiivil asutati 1909. aastal [[Eesti Rahva Muuseum]], oli selle peamiseks osaks Arhiivraamatukogu.

 

== Struktuur ==

Eesti Kirjandusmuuseumi koosseisu kuuluvad järgmised struktuuriüksused:<ref>[http://www.kirmus.ee/pildid/pdf/P18_EKM%20nime%20kasutamise%20kord_lisa%201.pdf Eesti Kirjandusmuuseumi ja selle osakondade nimede kasutamise kord] (vaadatud 05.09.2017)</ref>

 

== Direktorid<ref>[http://www.kirmus.ee/est/teenused/ajalugu.html] (vaadatud 08.09.2017)</ref> ==

[[Pilt:ELM-4 2017.tif|pisi|Kirjandusmuuseum klaasgalerii.

1940. – 1945. aastal oli [[Mart Lepik]] Riikliku Kirjandusmuuseumi esimees (november 1940 – 19. veebruar 1945).