Kaimri: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P nimi
PResümee puudub
14. rida:
 
====== Pöördumata jälg II maailmasõjast. Sõjakäik Sõrve maakitsusel, mälestusmärgid, museaalid ======
Kaimri ja Lõpe. Enne, kui poolsaare 2km läbimõõduga kael Rahuste poole laienema hakkab, pole märgata inimasulaid. Kahte mereranda ühendava tee ümbruses laius veel 55a tagasi '''täielik militaarmaastik''': heinaniitmiseks kõlbmatu, songitud ja [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/paasteamet-hoiatab-leitud-lohkekehi-ei-tohi-ise-liigutada-kutsuda-tuleb-spetsialist?id=78018280 miiniohtlik] [[jäätmaa]] põlenud ja purustatud puutüvede, kaitsekraavide, [[Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin|tankitõkete]] ja lõhutud sõjatehnika jäänustega. [[Rinne]] seisis [[Sõrve poolsaar|siin]] maa müdisedes ligi kolm nädalat. [[Adolf Hitler|Hitler]] käskis [http://kultuur.elu.ee/ke505_kaitselahingud.htm iga hinna eest kaitsta] [[Kuramaa kott|Kuramaal kotti]] sulgunud suurte [[Väegrupp Nord|Saksa ]]väegrupeeringute tagalat. Nii hävis Sõrves sõjategevuse tõttu peaaegu täielikult 14 küla (4). Kaimri, Hindu, Vintri ennesõjaaegse tiheasustuasega külad [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] ajal 1944.a sügisel taanduvad [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooniväed]] lahinguteks valmistudes [[Sõja jalus|küüditasid]] ([http://kultuur.elu.ee/ke505_kaitselahingud.htm evakueerisid]) [[Sigademaa|nende külade]] elanikud [[Saksamaa]] laagreisse. Lahingute ajal hävitati 99% maatasa Kaimri ja [[Hindu (Salme)|Hindu]] talude hooned-rajatised, ka [[Vintri]] külas valdav enamus hooneid said 1944.a lahinguis ulatuslikke purustusi. Sõjaajaloo teavikuis on Kaimrit korduvalt mainitud - 29. oktoobril sai 11-2 [[Suurtükk|õhutõrjetules]] tabamuse Kaimri küla juures. Lennuk rammis telefoniposti ja lõikus maasse 300m Kaimri külast põhja pool. (2) Kaimri piirkonnas toimunud õhulahingus alla lastud JAK-9 raami säilitatakse aga [[Sõrve militaarmuuseum|Sõrve militaarmuuseumis]]. (2) [[Salme vald|Kaimri küla]] [[Tehumardi vennaskalmistu|Kalda talu]] (kus elamus paiknes Saksa väeosa ''I/GR397 ja I/GR67'' [[staap]]) hoovi vana rehielamu otsa [[Tehumardi vennaskalmistu|kuuse juurde maetud]] allakukkunud lendurite (2) säilmed. [[Punaarmee]] hästi ettevalmistatud suurrünnak kulges algusest peale edukalt. [[Eesti Teises maailmasõjas#Saksa okupatsioon Eestis .281941.E2.80.931944.29|Saksa]] kaitsesse murti mitmes kohas sügavale sisse. Idapoolses sektoris murdsid punaarmeelased rinde Kaimri küla juures ja lõid kiilu kaitsel olevate [[Eesti Teises maailmasõjas#Saksa okupatsioon Eestis .281941.E2.80.931944.29|Saksa]] pataljonide (I/GR397 ja I/GR67) vahele. Nad arendasid pealetungi edasi mööda maanteed ja õhtuks jõudsid [[Hindu (Salme)|Hindu]] külani. Siin peatati nad aga kiirelt rajatud kaitse poolt. [[Hindu (Salme)|Hindul]] olid kaitsel 323. gren.rüg.-i 1. pataljon ja kiirelt formeeritud nn. häirekompanii, kuhu oli koondatud kõik saadaolevad vabad sõdurid, kes relva kanda suutsid. Lõu liini keskosa kaitsnud 23. luurepataljon aga purustati täielikult. Punaarmee sõitis sellest üksusest üle nagu teerulliga ja Saksa kaitse olukorda päästis vaid asjaolu, et piirkond oli metsane ja ilma teedeta, mis takistas vägede kiiret edasiliikumist. Läänesektoris lõid ründajad kontsentreeritud tankirünnakuga rindest läbi [[Lõu]] (Lõpe) küla juures. Kasutades [[Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin|Lõupõllu-Lõu teed]] möödusid nad 67. gren.rüg. 2. pataljoni positsioonidest ja liikusid kiirelt [[Lõupõllu]] peale (3). Punaarmee 8. Armee 268. üksiku trahviroodu vastuluure osakonna SMERSH vanemleitnant Pronin [[Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin#1944 Saksa kaitseliinina|Vaenlase esimesest kaitseliinist]] läbitungimise ajal 23.10.1944 näitas Pronin üles isiklikku initsiatiivi ja ’’imbus’’ koos grupi sõduritega Kaimri küla juures vaenlase tagalasse. Ründas oma grupiga eraldiseisvat maja, mis oli ümber ehitatud kolme ambrasuuriga dzotiks. Rünnaku käigus tapeti saksa ohvitser ja üheksa sõdurit. Edasise pealetungi käigus hävitas oma grupiga vaenlase 45mm kahuri, mis tulistas otsesihtimisega pealetungiva NA roodu lahingüksuseid. Esitati Isamaasõja I klassi ordeni saamiseks, kuid sai Punatähe (5). Lisaks tankitõrjeliinile on sõjarajatistest KALDA talu naabertalu, Männiku talu hoovis sügavad [[Kaevikusõda|kaitsekraavid]] säilunud tänaseni ja siiani Kaimris-Hindul iga-aastaselt pinnasest metssigade poolt väljatuhnitud lõhkekehi avastatakse (9).
 
====== Uusasukad sõjajärgsest ajast. Kaimri vaksal ======