Vähi immunoteraapia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
AllanPH (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
2. rida:
 
=== Vähivastane antikehapõhine teraapia ===
Vähivastased antikehapõhised teraapiate toimemehhanism seisneb modifitseeritud immuunvalkude ([[B-lümfotsüüdid|b-lümfotsüütide]] poolt toodetud antikehad) rakendamisel vähivastases ravis. Kasvajavastane antikeha tunneb ära kasvajaraku pinnal oleva vähiantigeeni ning seondub oma sihtmärgiga<ref>{{Netiviide|Autor=American Cancer Society|URL=https://www.cancer.org/treatment/treatments-and-side-effects/treatment-types/immunotherapy/monoclonal-antibodies.html|Pealkiri=Monoclonal antibodies to treat cancer|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><ref>Märkus:antikehi toodavad kehas mitmed rakutüübid</ref>. Vähiantigeenile seondumise tagajärjel võivad need ühendid esile kutsuda antikeha poolt indutseeritud [[Apoptoos|raku surma]] põhjustava rakulise immuunvastuse, aktiveerida [[Komplemendisüsteem|komplemendisüsteemi]] või takistada rakupinnal asuva retseptorvalgu seondumist oma ligandiga, mis omakorda pärsib raku jagunemist või põhjustab raku surma. Mitmed antikehapõhiseid teraapiad (näiteks [[alemtusumaab]], [[ipilimumaab]], [[nivolumaab]], [[ofatumumaab]] ning [[rituksimaab]]) on tänaseks päevaks edukalt läbinud kliinilised katseid ning on näidanud häid tulemusi erinevate vähkide ravis. 
{{Vaata|Vähivastane antikehapõhine teraapia}}
{{Vaata|Monoklonaalsed antikehad}}
 
Vähivastased antikehapõhised teraapiate toimemehhanism seisneb modifitseeritud immuunvalkude ([[B-lümfotsüüdid|b-lümfotsüütide]] poolt toodetud antikehad) rakendamisel vähivastases ravis. Kasvajavastane antikeha tunneb ära kasvajaraku pinnal oleva vähiantigeeni ning seondub oma sihtmärgiga<ref>{{Netiviide|Autor=American Cancer Society|URL=https://www.cancer.org/treatment/treatments-and-side-effects/treatment-types/immunotherapy/monoclonal-antibodies.html|Pealkiri=Monoclonal antibodies to treat cancer|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><ref>Märkus:antikehi toodavad kehas mitmed rakutüübid</ref>. Vähiantigeenile seondumise tagajärjel võivad need ühendid esile kutsuda antikeha poolt indutseeritud [[Apoptoos|raku surma]] põhjustava rakulise immuunvastuse, aktiveerida [[Komplemendisüsteem|komplemendisüsteemi]] või takistada rakupinnal asuva retseptorvalgu seondumist oma ligandiga, mis omakorda pärsib raku jagunemist või põhjustab raku surma. Mitmed antikehapõhiseid teraapiad (näiteks [[alemtusumaab]], [[ipilimumaab]], [[nivolumaab]], [[ofatumumaab]] ning [[rituksimaab]]) on tänaseks päevaks edukalt läbinud kliinilised katseid ning on näidanud häid tulemusi erinevate vähkide ravis. 
 
Tihti konjugeeritakse antikehad raku surma põhjustavate ühenditega, mis põhjustavad antikeha vähirakku sisenemisel programmeeritud raku surma. Selliseid ühendeid nimetatakse antikeha ja ravimi konjugaatideks (inglise keeles ''antibody-drug-conjugat''e ehk ''ADC''). 2017. aasta seisuga on kliinilised katsed edukalt läbinud kaks antikeha ja ravimi konjugaati: [[gemtusumaab osogamitsiin]] ehk Mylotarg ning [[trastusumaabemtansiin]].