Redaktsioon: 2. oktoober 2017, kell 03:18 redigeeri AllanPH (arutelu \| kaastöö) 545 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. oktoober 2017, kell 07:02 redigeeri eemalda Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust alias Простота Uuem muudatus →
1. rida: {{oodake}} '''Vähi immunoteraapia''' on kliiniline ja teadusdistsipliin, mille eesmärgiks on ravida vähkkasvajaid läbi immuunsüsteemi moduleerimise. Nende teraapiate eesmärgiks on vähivastase immuunvastuse tekitamine või sellele kaasa aitamine <ref>Danny N. Khalil, Eric L. Smith, Renier J. Brentjens and Jedd D. Wolchok. 2016. "The future of cancer treatment: immunomodulation, CARs and combination immunotherapy." ''Nature Reviews Clinical Oncology'' 13(5):273-90.</ref>. Vähi immunoteraapia on kiiresti arenev valdkond, mille hulka kuulub lai valik meetodeid, sealhulgas ravi humaniseeritud monoklonaalsete [[Antikehad\|antikehadega]], immuun-kontrollpunktide inhibiitoritega (ingl. keeles ''immune checkpoint inhibitors''), modifitseeritud immuunrakkudega ning vähivastaste personaliseeritud [[vaktsiin]]idega. Vähi immunoteraapiad kasutavad ära asjaolu, et vähkkasvajate rakkudel on tihti membraanivalke ja muid molekule (nn. kasvajaseoselised antigeenid), mida immuunsüsteem võib detekteerida. '''Vähi immunoteraapia''' on kliiniline ja teadusdistsipliin, humaanonkoloogias ja veterinaaronkoloogias rakendatav [[ravimeetod]], mille eesmärgiks on modulleerida [[lümfisüsteem\|lümfoid]](-[[immuunsüsteem\|immuun]]) mitmete selleks spetsiaalselt väljatöötatud ravimirühmade agentide manustamise läbi [[vähk (haigus)\|vähkkasvajaid]]. Ravimite manustamise näidustuseks peetakse keha vähivastase immuunvastuse aktiveerimist ja vähirakkude, antikehade, retseptorite moduleerimist, et ravida või ka pikendada progressioonivaba elumust.<ref>Danny N. Khalil, Eric L. Smith, Renier J. Brentjens ja Jedd D. Wolchok. 2016. ''[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5551685/The future of cancer treatment: immunomodulation, CARs and combination immunotherapy.]", ''Nature Reviews Clinical Oncology'' 13(5):273-90.</ref>. == Uurimisvaldkonnana == ~~=== Antikehapõhised teraapiad ===~~ Antikehapõhised teraapiad seisnevad modifitseeritud immuunvalkude ([[B-lümfotsüüdid\|b-lümfotsüütide]] poolt toodetud antikehad) rakendamisel vähivastases ravis. Kasvajavastane antikeha tunneb ära kasvajaraku pinnal oleva vähiantigeeni ning seondub oma sihtmärgiga<ref>{{Netiviide\|Autor=American Cancer Society\|URL=https://www.cancer.org/treatment/treatments-and-side-effects/treatment-types/immunotherapy/monoclonal-antibodies.html\|Pealkiri=Monoclonal antibodies to treat cancer\|Väljaanne=\|Aeg=\|Kasutatud=}}</ref>. Vähiantigeenile seondumise tagajärjel võivad need ühendid esile kutsuda antikeha poolt indutseeritud [[Apoptoos\|raku surma]] põhjustava rakulise immuunvastuse, aktiveerida [[Komplemendisüsteem\|komplemendisüsteemi]] või takistada rakupinnal asuva retseptorvalgu seondumist oma ligandiga, mis omakorda pärsib raku jagunemist või põhjustab raku surma. Mitmed antikehapõhiseid teraapiad (näiteks [[alemtusumaab]], [[ipilimumaab]], [[nivolumaab]], [[ofatumumaab]] ning [[rituksimaab]]) on tänaseks päevaks edukalt läbinud kliinilised katseid ning on näidanud häid tulemusi erinevate vähkide ravis. ▼ Vähi immunoteraapia on kiiresti arenev valdkond, mille hulka kuulub lai valik meetodeid, sealhulgas ravi humaniseeritud [[monoklonaalsed antikehad \|monoklonaalsete antikehadega]] (MAK), [[immunoloogiline kontrollpunkti inhibiitor\|immunoloogiliste kontrollpunkti inhibiitoritega]], modifitseeritud immuunrakkude antikehadega ning vähivastaste [[vähivaktsiin\|personaliseeritud vähivaktsiinidega]]. Vähi immunoteraapia baseerub olemasolevatel teadusteooriatel, millede kohaselt on [[vähirakk]]udel on tihti membraanivalke ja muid molekule (nn. kasvajaseoselised antigeenid), mida immuunsüsteemil tuleks detekteerida, vähem toetutakse vähirakkude bioloogiale. === Vähivastane antikehapõhine teraapia === {{Vaata\|Vähivastane antikehapõhine teraapia}} {{Vaata\|Monoklonaalsed antikehad}} ▲~~Antikehapõhised~~Vähivastased ~~teraapiad~~antikehapõhised ~~seisnevad~~teraapiate toimemehhanism seisneb modifitseeritud immuunvalkude ([[B-lümfotsüüdid\|b-lümfotsüütide]] poolt toodetud antikehad) rakendamisel vähivastases ravis. Kasvajavastane antikeha tunneb ära kasvajaraku pinnal oleva vähiantigeeni ning seondub oma sihtmärgiga<ref>{{Netiviide\|Autor=American Cancer Society\|URL=https://www.cancer.org/treatment/treatments-and-side-effects/treatment-types/immunotherapy/monoclonal-antibodies.html\|Pealkiri=Monoclonal antibodies to treat cancer\|Väljaanne=\|Aeg=\|Kasutatud=}}</ref><ref>Märkus:antikehi toodavad kehas mitmed rakutüübid</ref>. Vähiantigeenile seondumise tagajärjel võivad need ühendid esile kutsuda antikeha poolt indutseeritud [[Apoptoos\|raku surma]] põhjustava rakulise immuunvastuse, aktiveerida [[Komplemendisüsteem\|komplemendisüsteemi]] või takistada rakupinnal asuva retseptorvalgu seondumist oma ligandiga, mis omakorda pärsib raku jagunemist või põhjustab raku surma. Mitmed antikehapõhiseid teraapiad (näiteks [[alemtusumaab]], [[ipilimumaab]], [[nivolumaab]], [[ofatumumaab]] ning [[rituksimaab]]) on tänaseks päevaks edukalt läbinud kliinilised katseid ning on näidanud häid tulemusi erinevate vähkide ravis. Tihti konjugeeritakse antikehad raku surma põhjustavate ühenditega, mis põhjustavad antikeha vähirakku sisenemisel programmeeritud raku surma. Selliseid ühendeid nimetatakse antikeha ja ravimi konjugaatideks (inglise keeles ''antibody-drug-conjugat''e ehk ''ADC''). 2017. aasta seisuga on kliinilised katsed edukalt läbinud kaks antikeha ja ravimi konjugaati: [[gemtusumaab osogamitsiin]] ehk Mylotarg ning [[trastusumaabemtansiin]]. 8. rida ⟶ 18. rida: Antikehapõhiste teraapiate suurimaks väljakutseks on identifitseerida vähispetsiifilisi antigeene, mida ei leidu normaalses koes. === Immunoloogiline kontrollpunkti inhibiitor === ~~=== Immuun-kontrollpunktide inhibiitorid ===~~ {{Vaata\|Immunoloogiline kontrollpunkti inhibiitor}} Immuun-kontrollpunktid (inglise keeles immune checkpoints) on immuunsüsteemi või nende sihtrakkudel paiknevad valgud, mis stimuleerivad või pärsivad immuunsüsteemi aktiivsust. Paljud vähid väldivad immuunsüsteemi rünnakut mõjutades otseselt immuunkontrollpunkte. Immuun-kontrollpunktide inhibiitorid on reeglina antikehapõhised teraapiad, mis blokeerivad immuunrakkudel või immuunreaktsiooni sihtrakkude pinnal asuvad rakupinna valgud, mis pärsivad immuunrakkude aktiivsust ning takistavad normaalses koes immuunrakkude rünnakut normaalsete keharakkude vastu <ref>{{Netiviide\|Autor=American Cancer Society\|URL=https://www.cancer.org/treatment/treatments-and-side-effects/treatment-types/immunotherapy/immune-checkpoint-inhibitors.html\|Pealkiri=https://www.cancer.org/treatment/treatments-and-side-effects/treatment-types/immunotherapy/immune-checkpoint-inhibitors.html\|Väljaanne=\|Aeg=\|Kasutatud=}}</ref>.▼ Immunoloogiliste kontrollpunktide [[molekul]]id on immuunsüsteemi või nende sihtrakkudel paiknevad valgud, mis stimuleerivad või pärsivad immuunsüsteemi talitlust. Uurijate arvates suudavad vähirakud mõjutada immuunsüsteemi talitlust selliselt, et need jäävad immuunosistele tundmatuks. Immuun-kontrollpunktide olemasolu tuvastati esmakordselt 1987. aastal, kui James P. Allison avastas [[T-lümfotsüüdid\|T-lümfotsüüstides]] CTLA-4 (cytotoxic T-lymphocyte antigen 4 ehk CTLA-4) nimelise valgu. Eksperimentaalse töö tulemusena selgus, et CTLA-4 takistab T-lümfotsüütidel kasvajarakkude ründamist. See tõstatas küsimuse, kas CTLA-4 blokeerimine võimaldaks immuunrakkudel efektiivsemalt kasvajarakke hävitada. 1996. aastal näitas Allison, et tõepoolest CTLA-4 vastased antikehad võimaldasid immuunsüsteem hiirmudelis vähkkasvaja elimineerida<ref>Couzin-Frankel J (December 2013). "Breakthrough of the year 2013. Cancer immunotherapy". Science. 342 (6165): 1432–3. <nowiki>PMID 24357284</nowiki>. doi:10.1126/science.342.6165.1432</ref>. 1999. aastal omandas biotehnoloogia firma Medarex kommertsialiseerimisõigused CTLA-4 vastastele antikehadele, mis omakorda omandati 2009. aastal Bristol-Myers Squibbi (BMS) poolt. 2010. aastal raporteeris BMS CTLA-4 vastaste antikehade edukate kliiniliste katsete tulemused, mille käigus anti-CTLA4 teraapiat saanud kaugele arenenud metastaatilise melanoomiga patsientide elunemus esmakordselt pikenes keskmiselt kuuelt kuult kümnele. ▼ ▲~~Immuun-kontrollpunktid~~Immunoloogilised (inglise keeles immune checkpoints) on immuunsüsteemi või nende sihtrakkudel paiknevad valgud, mis stimuleerivad või pärsivad immuunsüsteemi aktiivsust. Paljud vähid väldivad immuunsüsteemi rünnakut mõjutades otseselt immuunkontrollpunkte. Immuun-kontrollpunktidekontrollpunkti inhibiitorid on reeglina antikehapõhised teraapiad, mis blokeerivad immuunrakkudel või immuunreaktsiooni sihtrakkude pinnal asuvad rakupinna valgud, mis pärsivad immuunrakkude aktiivsust ning takistavad normaalses koes immuunrakkude rünnakut normaalsete keharakkude vastu <ref>{{Netiviide\|Autor=American Cancer Society\|URL=https://www.cancer.org/treatment/treatments-and-side-effects/treatment-types/immunotherapy/immune-checkpoint-inhibitors.html\|Pealkiri=https://www.cancer.org/treatment/treatments-and-side-effects/treatment-types/immunotherapy/immune-checkpoint-inhibitors.html\|Väljaanne=\|Aeg=\|Kasutatud=}}</ref>. 2017. aastaks on tervisliku järelvalve ametid nii USA-s kui Euroopas heaks kiitnud mitmed immunkontrollpunktidele suunatud teraapiad sealhulgas CTLA-4 blokeeriva Ipilimumabi ehk Yervoy, PD-L1 inhibiitori Aterolizumabi, PD-1 inhibiitorid Nivolumabi ehk Opdivo ning Pembrolizumabi ehk Keytruda. Immuunkontrollpunkte on ilmselt mitmeid ning erinevates keha kudedes võivad seda funktsiooni vahendada väga erinevad valgud. Uute immuunkontrollpunktide otsimine ja nendevastaste ravimite väljatöötamine on väga aktiivne uurimisvaldkond.▼ Immuun-kontrollpunktide olemasolu tuvastati esmakordselt 1987. aastal, kui [[James P. Allison]] ( 7. august 1948) avastas [[T-lümfotsüüdid\|T-lümfotsüütide]] pinnal [[tsütotoksiline T-lümfotsüüdi antigeen-4\|CTLA-4]], mida ekspresseerivad CD4+ ja [[tsütotoksilised T-rakud\|CD8+ T-rakud]], millele omistatakse määrav roll [[immunoloogiline sünaps\|immunoloogilisele sünapsile]]. ▲Immuun-kontrollpunktide olemasolu tuvastati esmakordselt 1987. aastal, kui James P. Allison avastas [[T-lümfotsüüdid\|T-lümfotsüüstides]] CTLA-4 (cytotoxic T-lymphocyte antigen 4 ehk CTLA-4) nimelise valgu. Eksperimentaalse töö tulemusena selgus, et CTLA-4 takistab T-lümfotsüütidel kasvajarakkude ründamist. See tõstatas küsimuse, kas CTLA-4 blokeerimine võimaldaks immuunrakkudel efektiivsemalt kasvajarakke hävitada. 1996. aastal näitas Allison, et tõepoolest CTLA-4 vastased antikehad võimaldasid immuunsüsteem hiirmudelis vähkkasvaja elimineerida<ref>Couzin-Frankel J (December 2013). "Breakthrough of the year 2013. Cancer immunotherapy". Science. 342 (6165): 1432–3. <nowiki>PMID 24357284</nowiki>. doi:10.1126/science.342.6165.1432</ref>. 1999. aastal omandas biotehnoloogia firma [[Medarex]] kommertsialiseerimisõigused CTLA-4 vastastele antikehadele, mis omakorda omandati 2009. aastal Bristol-Myers Squibbi (BMS) poolt. 2010. aastal raporteeris BMS CTLA-4 vastaste antikehade edukate [[kliinilised uuringud\|kliiniliste katsete]] tulemused, mille käigus anti-CTLA4 teraapiat saanud kaugele arenenud [[metastaatiline melanoom\|metastaatilise melanoomiga]] patsientide ~~elunemus~~[[elumus]] esmakordselt pikenes keskmiselt kuuelt kuult kümnele. ▲2017. aastaks on tervisliku järelvalve ametid nii USA-s kui Euroopas heaks kiitnud mitmed immunkontrollpunktidele suunatud teraapiad sealhulgas CTLA-4 blokeeriva ~~Ipilimumabi ehk~~ [[ipilimumaab\|Yervoy]], PD-L1 inhibiitori Aterolizumabi, PD-1 inhibiitorid Nivolumabi ehk Opdivo ning Pembrolizumabi ehk [[Keytruda]]. Immuunkontrollpunkte on ilmselt mitmeid ning erinevates keha kudedes võivad seda funktsiooni vahendada väga erinevad valgud. Uute immuunkontrollpunktide otsimine ja nendevastaste ravimite väljatöötamine on väga aktiivne uurimisvaldkond. === Modifitseeritud immuunrakkudepõhised teraapiad === Vähivastased immuunrakkudepõhised teraapiad võimaldavad patsientidelt eemaldatud immuunrakke ümber programeerida kindla signatuuriga vähirakke tapma. Selle eesmärgil viiakse immuunrakkudesse viirusvektorite või läbi genoomi modifitseerimise vähirakke äratundmist võimaldavad retseptorid ning seejärel tagastakse modiftseeritud rakud patsiendi organismi. Tagastatud immuunrakud kontsentreeruvad organismis vähkkasvajasse ning hävitavad äratuntud kasvajarakud. Esimeseks edukaks taoliseks teraapiaks olid kimäärse antigeeniretseptoriga T-raku teraapiad (inglise keeles chimeric antigen receptor ehk CAR T-cell therapy), mis on kliinilistes katsetes osutunud väga edukaks b-rakuliste verevähkide ravis. Immuunrakkude ümberprogrammeerimist võimaldavad tehnoloogiad on hetkel väga intensiivselt arenev uurimis- ja rakendusvaldkond<ref>Lim, W.A., June, C.H. (2017). The Principles of Engineering Immune Cells to Treat Cancer. Cell. Volume 168, Issue 4, p724–740, 9 February 2017</ref>. 28. rida ⟶ 45. rida: [[Kategooria:Immunoloogia]] [[Kategooria:~~Raviviisid~~Ravimeetodid]] [[Kategooria:Vähk]]

Vähi immunoteraapia: erinevus redaktsioonide vahel