Erinevus lehekülje "Vähi immunoteraapia" redaktsioonide vahel

Lühike kokkuvõte ülejäänud vähi immuunteraapiatest: vähivastased vaktsiinid, rakulised teraapiad ning mitte-spetsiifilised teraapiad.
(Kirjutasin lahti immuunkontrollpunktide inhiibitorid.)
(Lühike kokkuvõte ülejäänud vähi immuunteraapiatest: vähivastased vaktsiinid, rakulised teraapiad ning mitte-spetsiifilised teraapiad.)
 
2017. aastaks on tervisliku järelvalve ametid nii USA-s kui Euroopas heaks kiitnud mitmed immunkontrollpunktidele suunatud teraapiad sealhulgas CTLA-4 blokeeriva Ipilimumabi ehk Yervoy, PD-L1 inhibiitori Aterolizumabi, PD-1 inhibiitorid Nivolumabi ehk Opdivo ning Pembrolizumabi ehk Keytruda. Immuunkontrollpunkte on ilmselt mitmeid ning erinevates keha kudedes võivad seda funktsiooni vahendada väga erinevad valgud. Uute immuunkontrollpunktide otsimine ja nendevastaste ravimite väljatöötamine on väga aktiivne uurimisvaldkond.
 
=== Modifitseeritud immuunrakkudepõhised teraapiad ===
Vähivastased immuunrakkudepõhised teraapiad võimaldavad patsientidelt eemaldatud immuunrakke ümber programeerida kindla signatuuriga vähirakke tapma. Selle eesmärgil viiakse immuunrakkudesse viirusvektorite või läbi genoomi modifitseerimise vähirakke äratundmist võimaldavad retseptorid ning seejärel tagastakse modiftseeritud rakud patsiendi organismi. Tagastatud immuunrakud kontsentreeruvad organismis vähkkasvajasse ning hävitavad äratuntud kasvajarakud. Esimeseks edukaks taoliseks teraapiaks olid kimäärse antigeeniretseptoriga T-raku teraapiad (inglise keeles chimeric antigen receptor ehk CAR T-cell therapy), mis on kliinilistes katsetes osutunud väga edukaks b-rakuliste verevähkide ravis. Immuunrakkude ümberprogrammeerimist võimaldavad tehnoloogiad on hetkel väga intensiivselt arenev uurimis- ja rakendusvaldkond<ref>Lim, W.A., June, C.H. (2017). The Principles of Engineering Immune Cells to Treat Cancer. Cell. Volume 168, Issue 4, p724–740, 9 February 2017</ref>.
 
=== Vähivastased vaktsiinid ===
Vähivastaste vaktsiinide eesmärgiks on stimuleerida immuunsüsteemi vähki ründama. Vähivastased vaktsiinid võivad koosneda inaktiveeritud vähirakkudest, vähirakkude osistest või sünteesitud vähiantigeenvaldkudest. Vähivastaste vaktsineerimise suurimaks väljakutseks on tuvastada antigeene, mis võimaldaks immuunsüsteemi spetsiifiliselt vähkkasvajat ründama stimuleerida. Kuivõrd vähirakkudes aset leidvad mutatsioonid võivad olla väga mitmekesised siis üheks võimalikuks lähenemiseks on personaliseeritud vähi vaktsiinid, mis luuakse peale iga individuaalse vähi molekulaarset profileerimist. Vaatamata mitmetele kliinlistele katsetele, on 2017. aasta seisuga kliinilised katsed edukalt läbinud vaid üks eesnäärmevähi vastane vaktsiinteraapia<ref>{{Netiviide|Autor=American Cancer Society|URL=https://www.cancer.org/treatment/treatments-and-side-effects/treatment-types/immunotherapy/cancer-vaccines.html|Pealkiri=Cancer Vaccines|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>.
 
=== Mitte-spetsiifilised vähi immuunoteraapiad ===
Mitte-spetsiifilised immunoteraapiad ei hävita otseselt vähirakke, vaid pigem stimuleerivad immuunsüsteemi funktsiooni üldiselt. Siia kuuluvad muuhulgas ka erinevad tsütokiinteraapiad, kus patsientide immuunsüsteemi reguleeritakse valguliste signaalmolekulidega sealhulgas interleukiinide ja interferoonidega. Vahel loetakse mitte-spetsiifiliste teraapiate hulka ka immuun-kontrollpunktide inhibiitorteraapiad<ref>{{Netiviide|Autor=American Cancer Society|URL=https://www.cancer.org/treatment/treatments-and-side-effects/treatment-types/immunotherapy/nonspecific-immunotherapies.html|Pealkiri=Non-specific cancer immunotherapies and adjuvants|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>.
 
== Viited ==
545

muudatust