Erinevus lehekülje "Vähi immunoteraapia" redaktsioonide vahel

Kirjutasin lahti immuunkontrollpunktide inhiibitorid.
P
(Kirjutasin lahti immuunkontrollpunktide inhiibitorid.)
'''Vähi immunoteraapia''' on kliiniline ja teadusdistsipliin, mille eesmärgiks on ravida vähkkasvajaid läbi immuunsüsteemi moduleerimise. Nende teraapiate eesmärgiks on vähivastase immuunvastuse tekitamine või sellele kaasa aitamine <ref>Danny N. Khalil, Eric L. Smith, Renier J. Brentjens and Jedd D. Wolchok. 2016. "The future of cancer treatment: immunomodulation, CARs and combination immunotherapy." ''Nature Reviews Clinical Oncology'' 13(5):273-90.</ref>. Vähi immunoteraapia on kiiresti arenev valdkond, mille hulka kuulub lai valik meetodeid, sealhulgas ravi humaniseeritud monoklonaalsete [[Antikehad|antikehadega]], immuun-kontrollradadekontrollpunktide inhibiitoritega (ingl. keeles ''immune checkpoint inhibitors''), modifitseeritud immuunrakkudega ning vähivastaste personaliseeritud [[vaktsiin]]idega. Vähi immunoteraapiad kasutavad ära asjaolu, et vähkkasvajate rakkudel on tihti membraanivalke ja muid molekule (nn. kasvajaseoselised antigeenid), mida immuunsüsteem võib detekteerida.
 
=== Antikehapõhised teraapiad ===
Antikehapõhised teraapiad seisnevad modifitseeritud immuunvalkude ([[B-lümfotsüüdid|b-lümfotsüütide]] poolt toodetud antikehad) rakendamisel vähivastases ravis. Kasvajavastane antikeha tunneb ära kasvajaraku pinnal oleva vähiantigeeni ning seondub oma sihtmärgiga<ref>{{Netiviide|Autor=American Cancer Society|URL=https://www.cancer.org/treatment/treatments-and-side-effects/treatment-types/immunotherapy/monoclonal-antibodies.html|Pealkiri=Monoclonal antibodies to treat cancer|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. Vähiantigeenile seondumise tagajärjel võivad need ühendid esile kutsuda antikeha poolt indutseeritud [[Apoptoos|raku surma]] põhjustava rakulise immuunvastuse, aktiveerida komplemendi süsteemi[[Komplemendisüsteem|komplemendisüsteemi]] või takistada rakupinnal asuva retseptorvalgu seondumist oma ligandiga, mis omakorda pärsib raku jagunemist või põhjustab raku surma. Mitmed antikehapõhiseid teraapiad (näiteks [[alemtusumaab]], [[ipilimumaab]], [[nivolumaab]], [[ofatumumaab]] ning [[rituksimaab]]) on tänaseks päevaks edukalt läbinud kliinilised katseid ning on näidanud häid tulemusi erinevate vähkide ravis. 
 
Tihti konjugeeritakse antikehad raku surma põhjustavate ühenditega, mis põhjustavad antikeha vähirakku sisenemisel programmeeritud raku surma. Selliseid ühendeid nimetatakse antikeha ja ravimi konjugaatideks (inglise keeles ''antibody-drug-conjugateconjugat''e ehk ''ADC''). 2017. aasta seisuga on kliinilised katsed edukalt läbinud kaks antikeha ja ravimi konjugaati: [[gemtusumaab osogamitsiin]] ehk Mylotarg ning [[trastusumaabemtansiin]].
 
Antikehapõhiste teraapiate suurimaks väljakutseks on identifitseerida vähispetsiifilisi antigeene, mida ei leidu normaalses koes.
 
=== Immuun-kontrollradade inhibiitorid ===
Immuun-kontrollradadekontrollpunktid (inglise keeles immune checkpoints) on immuunsüsteemi või nende sihtrakkudel paiknevad valgud, mis stimuleerivad või pärsivad immuunsüsteemi aktiivsust. Paljud vähid väldivad immuunsüsteemi rünnakut mõjutades otseselt immuunkontrollpunkte. Immuun-kontrollpunktide inhibiitorid on reeglina antikehapõhised teraapiad, mis blokeerivad immuunrakkudel või immuunreaktsiooni sihtrakkude pinnal asuvad rakupinna valgud, mis pärsivad immuunrakkude aktiivsust ning takistavad normaalses koes immuunrakkude rünnakut normaalsete keharakkude vastu <ref>{{Netiviide|Autor=American Cancer Society|URL=https://www.cancer.org/treatment/treatments-and-side-effects/treatment-types/immunotherapy/immune-checkpoint-inhibitors.html|Pealkiri=https://www.cancer.org/treatment/treatments-and-side-effects/treatment-types/immunotherapy/immune-checkpoint-inhibitors.html|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>.
 
Immuun-kontrollpunktide olemasolu tuvastati esmakordselt 1987. aastal, kui James P. Allison avastas [[T-lümfotsüüdid|T-lümfotsüüstides]] CTLA-4 (cytotoxic T-lymphocyte antigen 4 ehk CTLA-4) nimelise valgu. Eksperimentaalse töö tulemusena selgus, et CTLA-4 takistab T-lümfotsüütidel kasvajarakkude ründamist. See tõstatas küsimuse, kas CTLA-4 blokeerimine võimaldaks immuunrakkudel efektiivsemalt kasvajarakke hävitada. 1996. aastal näitas Allison, et tõepoolest CTLA-4 vastased antikehad võimaldasid immuunsüsteem hiirmudelis vähkkasvaja elimineerida<ref>Couzin-Frankel J (December 2013). "Breakthrough of the year 2013. Cancer immunotherapy". Science. 342 (6165): 1432–3. <nowiki>PMID 24357284</nowiki>. doi:10.1126/science.342.6165.1432</ref>. 1999. aastal omandas biotehnoloogia firma Medarex kommertsialiseerimisõigused CTLA-4 vastastele antikehadele, mis omakorda omandati 2009. aastal Bristol-Myers Squibbi (BMS) poolt. 2010. aastal raporteeris BMS CTLA-4 vastaste antikehade edukate kliiniliste katsete tulemused, mille käigus anti-CTLA4 teraapiat saanud kaugele arenenud metastaatilise melanoomiga patsientide elunemus esmakordselt pikenes keskmiselt kuuelt kuult kümnele. 
 
2017. aastaks on tervisliku järelvalve ametid nii USA-s kui Euroopas heaks kiitnud mitmed immunkontrollpunktidele suunatud teraapiad sealhulgas CTLA-4 blokeeriva Ipilimumabi ehk Yervoy, PD-L1 inhibiitori Aterolizumabi, PD-1 inhibiitorid Nivolumabi ehk Opdivo ning Pembrolizumabi ehk Keytruda. Immuunkontrollpunkte on ilmselt mitmeid ning erinevates keha kudedes võivad seda funktsiooni vahendada väga erinevad valgud. Uute immuunkontrollpunktide otsimine ja nendevastaste ravimite väljatöötamine on väga aktiivne uurimisvaldkond.
 
== Viited ==
544

muudatust