Osaline sulamine: erinevus redaktsioonide vahel

 

Suurem osa magmast luuakse [[Vahevöö|ülavahevöös]]. Viimane koosneb põhiliselt [[Peridotiit|peridotiidist]], mille peamised koostisosad on [[oliviin]] ja [[pürokseenid|pürokseen]]. Vahevöö on üldjuhul tahke, kuid mõningates osades on [[Rõhk|rõhu]] ja temperatuuri tingimused parajad selleks, et põhjustada kivimite sulamist. Võrreldes oliviiniga, on pürokseen madalama sulamistemperatuuriga ja hakkab sulama esimesena. Kivimi ülessulamisel tekib esimene sula eri tüüpi mineraaliterade kokkupuute pindadel. Siiski ei sula vahevöö kivimid terves ulatuses kunagi üles, sest pärast kivimi juba mõneprotsendilist sulamist hakkab sula liikuma ülespoole ning lahkub oma algsest tekkekohast. Teel maakoore ülemistesse kihtidesse liituvad väikesed sulakehad suuremateks kokku. Osalise ülessulamise üldreegli kohaselt muutub tekkinud sula ränirikkamaks kui tema [[Lähtekivim (petroloogia)|lähtekivim]]. Sellepärast sisaldab tekkinud magma rohkem [[Räni|Si]] ja vähem [[Magneesium|Mg]] kui lähtekivim. Peridotiidi, [[Ultraaluseline kivim|ultraaluselise]] lähtekivimi, osalisel ülessulamisel tekib üks põhilisi magmatüüpe – [[Aluseline kivim|aluseline]] ([[basalt]]ne) magma.<ref name="moodul1"/>