[[Pilt:Visigothic Kingdom.png|pisi|Tolosa [[läänegoodid|läänegootide]] kuningriigi suurim ulatus tume- ja heleoranžiga, u 500]]
===Chlodovech I ===
[[Frankide kuningas|Frankide kuninga]] (481–511) [[Chlodovech I|Chlodowechi]] valitsusaja algul asusid [[germaanlased|germaani]] hõimurühm [[frangid]] [[Rein]]i ülemjooksu aladel, põhilis
[[486]]. aastal alistas Chlodowech liitlaste abiga [[Soissonsi lahing]]us Põhja-[[Gallia]]s asunud Rooma väepealiku [[Syagrius]]e ning allutas nii oma võimule enamiku [[Loire]]'i jõest põhja poole jäävatest Põhja-[[Gallia]] aladest. Seejärel sõlmis ta liidu [[idagoodid|idagootide]] kuninga [[Theoderich Suur]]ega, abielludes tema õe Audofledaga. [[491]] alistas Chlodowech osa [[tüüringlased|tüüringlaste]] hõimudest oma riigi idapiiril ning järgnevalt alistas ka [[alemannid]]. Seejärel abiellus ta [[burgundid]]e printsessi [[Chrodechild]]ega, kes olevat teda mõjutanud katoliku usku astuma. [[Merovech]]i sugukonda kuuluv Chlodovech I kindlustas oma võimu [[ristiusk|ristiusu]] vastuvõtmisega 496. aastal, tehes seda [[katoliiklus]]e põhimõtetel, mitte teiste [[germaanlased|germaanlaste]] kombel läbi [[ariaanlus]]e. Nüüd sai ta segastel aegadel loota rooma ülikkonna, vaimulike ja [[Rooma paavst]]i toetusele. Tänu ristiusu vastuvõtmisele, tunnustas teda valitsejana ka [[Bütsantsi keiser]] ja saatis talle kuningavõimu tunnused. Samuti andis katoliikluse omaksvõtmine Chlodovechile ettekäände alustada sõda ariaanlastest naabrite, [[burgundid]]e ja [[läänegoodid|läänegootide]] vastu.
[[File:Europe 533-600.jpg|pisi|300px|Euroopa aastatel 533–600]]
Chlodowechi katse allutada [[burgundid|burgunde]] kukkus [[500]]. aastal läbi, kuid järgnevalt purustas ta 507. aastal [[läänegoodid]] [[Vouillé lahing]]us, Lõuna-[[Gallia]]s ja haaras kontrolli [[Akvitaania]]s. Läänegootide kuningas [[Alarich II]] tapeti lahingus ja [[läänegoodid]], kes suundusid [[Ibeeria]]sse. Chlodovech liitis aga oma riigiga enamiku [[Akvitaania]]st ja läänegootide riigi pealinna [[Toulouse]].
[[509]]. aasta paiku tegi Chlodowech [[Pariis]]ist oma pealinna ning umbes samal ajal jagas ta riigi Frangi allkuningate vahel. Hakkasid kujunema Frangi riigi ajaloolis-territoriaalsed üksused ([[Austraasia]], [[Neustria]] jt). Chlodowech korraldas ka kirikureformi, kutsudes kokku Esimese Orleansi kirikukogu. Seal määras ta kindlaks Frangi riigikiriku olemuse, mis pidi ennekõike olema kuningat toetav. Clodovech muutis Merovingide võimu päritavaks ja pani aluse Frangi kuningriigile. Pandi kirja [[saali õigus]]. 508. aastal sai [[Pariis]] Merovingide riigi pealinnaks.
