Kiirabi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
41. rida:
# Häirekeskuse või muu samaste ülesannetega institutsiooni kiire tegutsemine hädaabikutse töötlemisel ja piisavate abijõudude appi saatmine.
# Sündmuskohal viibijate asjatundlik esmaabi.
# Kiirabibrigaadi või muu
# Haigla erakorralise meditsiini osakonna asjakohane valmisolek ja tegutsemine.
<center><gallery caption="Fotod erakorralise meditsiini üldpõhimõtte peegeldusena">
88. rida:
===Kiirabikorralduse BLS- ja ALS-suund===
''Advanced life support'' (ALS) ja ''basic life support'' (BLS) on kiirabikorralduse juhtmõtetena pärit [[USA]]-st ning on teataval määral angloameerikaliku kiirabikorralduse alamsuunad. Seda küll vaid osaliselt. BLS-i ja ALS-i kontseptsioonide aluseks ei ole niivõrd personali kvalifikatsioon, kui just osutatava meditsiiniabi ampluaa. BLS-i tõlgitakse eesti keelde sageli kui 'põhilised elustamisvõtted' ning ALS-i kui 'elustamise spetsiifilised ravivõtted'. Maailmas käsitletakse neid mõisteid siiski mõnevõrra laiemalt kui seda on vaid keskendumine elustamisele. ALS ja BLS leiavad kasutust ka muude seisundite ravis. Seetõttu võiks neid mõisteid käsitleda kui eluohtliku seisundi põhilisi ja spetsiaalseid ravivõtteid. ALS laiendatakse vahel ka fraasiks ''advanced caridac life support'' (ACLS) või ka ''advance trauma life support'' (ATLS). Esimesel juhul mõeldakse eluohtliku südamehaiguse spetsiaalseid ravivõtteid ning
BLS-i kasutamisel lepitakse kokku kiirabis kasutatavad abistamismeetodid. BLS-i puhul piirduvad need vaid kõige elementaarsema osaga patsientide abistamisel (näiteks lahastamine), misjärel patsient transporditakse kiiresti lähimasse haiglasse.
102. rida:
==Kiirabi rahastamine==
Peamisi küsimusi mingi [[organisatsioon]]i toimimisel on selle olemasolule finantskatte leidmine. Enamasti rahastatakse haiglaeelset erakorralist meditsiiniabi [[kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsuse]] ja/või [[riigieelarve]]st. Niisiis on tegemist [[ühiskond|ühiskonna]] üldistes huvides antava avaliku abiga ([[avalik teenus|avaliku teenusega]]), milleks kuluv [[raha]] võetakse [[maksud]]e näol [[füüsiline isik|füüsilistelt]] ja [[juriidiline isik|juriidilistelt isikutelt]]. Erakorralist haiglaeelset meditsiiniabi rahastatakse vahel ka eraomanduses olevatest finantsvahenditest. Sel juhul on sageli tegemist mingi suurürituse (rahvaspordivõistlus, kultuuriüritus jne) julgestamiseks kaasatud kiirabibrigaadiga. Samas võidakse nõuda mõningatelt ettevõtetelt (näiteks teatud suurusega [[lennujaam]]adelt) kiirabibrigaadi olemasolu. Sel juhul on tegemist kiirabibrigaadiga, mis tegutseb väiksemal alal kui tavaks olev [[maakond]], [[linn]] või [[riik]]. Üldjoontes iseloomustabki avalikest vahenditest rahastatavat kiirabi laiem [[väljakutse]]piirkond, eraomanduses olevat aga kitsa ülesande täitmisele orienteeritus. Paljalt [[turumajandus]]likul põhimõttel, st abi andmise eest saadaval tasul, talitlevat kiirabi ei ole teada.
==Kiirabi osutavad juriidilised isikud==
[[Eesti]]s nimetatakse kõiki organisatsioone, kes on võimelised osutama kehtestatud nõuetele vastavat haiglaeelset erakorralist meditsiiniabi, kiirabiteenuse pakkujateks. Nimetus tuleneb "[[Tervishoiuteenuste korraldamise seadus]]est". Maailmas on väga erinevaid kiirabi pakkuvaid organisatsioone. Neist osale on see ainsaks tegevusalaks, teistele aga osaks nende mitmest tegevusalast. Kiirabiteenusepakkujate õiguslik vorm ja alluvussuhted on mitmekesised. Kiirabi on küll olemuslikult [[sisejulgeolek]]u osa, kuid alati ei ole tegemist politsei, päästeteenistuse ja sõjaväega sarnaneva valitsusasutusega. Kiirabiorganisatsioon on olemuselt sageli kombinatsioon vabamalt organiseeritud tervishoiust ning subordinatsioonile orienteeritud asutusest. Seetõttu on ka maailma kiirabiteenusepakkujad erinevad. Järgnevalt on toodud mittetäielik nimekiri võimalikest haiglaeelset erakorralist meditsiiniabi osutavatest [[organisatsioon]]idest.
* Avalik-õiguslik asutus, kohaliku omavalitsuse asutus või valitsusasutus, mis on spetsialiseerunud kiirabi andmisele.
* Avalik õiguslik asutus, kohaliku omavalitsuse asutus või valitsusasutus, mille üheks tegevusalaks on kiirabi andmine. Sellised organisatsioonid on maailmas levinud. Sageli kombineeritakse omavahel [[Tuletõrje|tuletõrje- ja päästeteenistus]] ning kiirabi. Vahel paigutatakse kiirabi- ja päästevarustus samale autole. Esineda võib olukordi, kus abi annavad tuletõrjujad-parameedikud
*Eraõiguslik vabatahtlike tööd kasutav kiirabipakkuja. Sel juhul osutavad heategevuslikus korras tasuta abi inimesed oma põhitöö kõrvalt. Tuntumaiks selliseks kiirabiteenuse pakkujaks on [[Rahvusvaheline Punane Rist]].
*Eraõiguslik palgalist tööjõudu kasutav kiirabipakkuja. Sel juhul tegutseb kiirabipakkuja [[Äriühing|kasumit taotleva ettevõtte]], [[sihtasutus]]e või [[mittetulundusühing|kasumit mittetaotleva ühenduse]] vormis. Selline organisatsioon võib olla spetsialiseerunud vaid kiirabi pakkumisele. Tavaliselt omab selline kiirabipakkuja lepingut mingis piirkonnas haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi osutamiseks ning kohalik omavalitsus või riik maksab pakkujale tehtud töö ees tasu.
165. rida:
== Kiirabi Eestis ==
===Kiirabikorraldus Eesti Vabariigis===
"Tervishoiuteenuste korraldamise seadus" kasutab mõistet "kiirabi". Ühtlasi nimetab seadus haiglaeelset erakorralist meditsiiniabi ambulatoorseks abiks<ref name="D9Mdk" />. See pole aga korrektne, sest ambulatoorne abi eeldab abi andmist ambulatooriumis. Ambulatooriumiks loetakse üldiselt haiglavälist tervishoiuasutust, mis omab väiksemaid võimalusi kui [[polikliinik]]. Ambulatoorse abi saamiseks läheb [[patsient]] ise kohale ajal kui kiirabi osutamiseks lähevad tervishoiutöötajad patsiendi juurde väljakutse peale. Ühtlasi on igal [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] [[territoorium]]il viibival inimesel õigus saada kiirabi, kuid iga inimene ei oma õigust saada [[Plaaniline meditsiiniabi|plaanilist abi]] [[haigla]]s, [[polikliinik]]us või ambulatooriumis.
Haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi (kiirabi) andmist korraldab [[Terviseamet]], mis on [[Sotsiaalministeerium]]i valitsemisalas olev [[valitsusasutus]]. Ameti enda struktuuri osaks on tervishoiuosakond, mille ametisiseseks ülesandeks on kiirabi korraldamine.<ref name="BcsH4" /> Tervishoiuosakonna siseselt on moodustatud haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi küsimustega tegelev erakorralise meditsiini büroo<ref name="Ifac3" />. Terviseameti peadirektor on aruandekohuslane sotsiaalministri ees<ref name="In77J" />, kes on [[Eesti_Vabariigi_Valitsus|valitsuse]] liige. Eestis ei ole riigi kiirabi ehk kiirabiasutust, mis seaduse mõtte kohaselt<ref name="o5ZAX" /> oleks valitsusasutus. Selle asemel sõlmib Terviseamet [[juriidiline_isik|juriidiliste isikutega]] [[haldusleping]]ud<ref name="9iAM9" /> ning tasudes maksumaksja rahaga ostab kiirabi sisse. Seega riigistruktuur ise otseselt kiirabi andmisega ei tegele, vaid ostab selle kiirabiteenusepakkujatelt, kellel on Eesti Vabariigis vastav tegevusluba. Eestis on 32 kiirabiteenuse pakkujat<ref name="6Xzqc" />. Kiirabiteenuse osutajad valitakse riigihankekonkursil iga 5 aasta järel. Esmakordsel lepingusõlmimisel sõlmitakse leping 3 aastaks<ref name="ijNRA" />. Sotsiaalministri otsusega on üle Eesti paigutatud 95 kiirabibrigaadi<ref name="xujW2" />. Kiirabibrigaadide asukohad on näha kaardil<ref name="2eIaD" />.
Eesti kiirabi täiendavate ülesannete hulka kuulub haigete meditsiiniline [[transport|maismaatransport]], mida teostatakse kiirabikutsete vahelisel ajal. Eesti Vabariik pole seda küll otsesõnu kiirabiteenusepakkujate kohustuseks seadnud, kuid põhimõtteliselt on need asutused peaaegu ainsad, kes suudavad organiseerida meditsiiniabiga transpordi. Meditsiiniline transport on [[patsient]]ide transportimise viis, kus kogu transpordi vältel tagatakse meditsiiniabi. Meditsiiniabi maht varieerub lihtsamatest protseduuridest nagu täiendava [[hapnik]]u manustamine, kuni juhitava hingamise metoodika kasutamiseni välja. Tavaliselt lepivad transpordi ajaks tagatava ravimahu kokku transpordi tellija (näiteks haigla, eraisik, hoolekandeasutus jt) ning kiirabiteenusepakkuja. Haigeid transporditakse näiteks ühest [[haigla]]st teise, haiglast koju jne. Sageli on kiirabiteenusepakkujad mehitanud spetsiaalse meeskonna, kelle ülesandeks ongi haigete transportimine. Selliseid meeskondi nimetatakse mitteametlikult transportbrigaadideks. Meeskond on enamasti kaheliikmeline, kellest vähemalt üks on kiirabitehniku kvalifikatsiooniga. Siiski ei piisa alati transportbrigaadi liikmete oskustest ning haiged transpordivad vajadusel kõik kiirabibrigaadid. Meditsiiniline transport on Eesti
Kiirabi osaleb sageli ka suurürituste meditsiinilisel julgestamisel. Eestis ei ole kindlapiirilist regulatsiooni, millisel üritusel peab sündmuskohal viibima meditsiiniline julgestus ja millisel mitte. Spordiüritusel tuleb tagada turvalisus<ref name="3MtBx" /> Rahvaürituste (spordiüritused, kontserdid jmt) organiseerimine tuleb kooskõlastada päästeteenistuse, politsei kui ka kohaliku omavalitsusega. Nimetatud ametkonnad vaatavad korraldaja plaani läbi ja vajadusel nõuavad meditsiinilise julgestuse olemasolu. Ürituse korralda tellib vastavalt soovitule meditsiinilise julgestuse. Suure ohuga üritustel (näiteks [[motokross]]i võistlus) tellitakse sündmuskohale terve kiirabibrigaad koos varustusega. Meditsiinilise julgestuse eest tasub ürituse korralda.
190. rida:
==== Kiirabipersonali organiseerimine brigaadideks====
Kiirabis töötatakse kolmeliikmelistes gruppides, mida nimetatakse brigaadideks. Igal brigaadil on juhtivliige, kes juhib brigaadi tööd. Ülejäänud liikmeid nimetatakse teiseks ja kolmandaks liikmeks. Erandkorras
* Arstibrigaad – brigaadijuhiks on [[arst]]. Arstil võib olla ükskõik milline [[Meditsiin#Kliinilised_erialad_2|kliiniline eriala]].
* Õendusbrigaad – brigaadijuhiks on [[meditsiiniõde]]. Juhtivliikmena töötaval õel peab olema [[Intensiivõenduse_õde-spetsialist|intensiivõenduse õe-spetsialisti]] kvalifikatsioon. Teiseks liikmeks on õde või kiirabitehnik. Kolmandaks liikmeks on kiirabitehnik, kes võib juhtida alarmsõidukeid.
* Reanimobiilibrigaad – brigaadijuhiks on [[erakorralise meditsiini arst]] või anestesioloog. Teiseks liikmeks on kiirabitehnik või meditsiiniõde. Kolmandaks liikmeks on kiirabitehnik, kes võib juhtida alarmsõidukeid. Traditsiooniliselt on reanimobiili teiseks liikmeks õde, kuigi [[de_jure|''de jure'']] võib olla ka kiirabitehnik.
693. rida:
|D-kutse korral saadetakse brigaad välja 1 minuti jooksul. Kui D kutsele reageerimiseks puudub vaba kiirabibrigaad, siis suunatakse A-, B- või C-kutsele reageeriv brigaad ümber.
|}
Praktikas toimib brigaadide ümbersuunamine järgmiselt.
====Kiirabibrigaadide valmisolek====
[[File:Sõnum kodus kiirabi.JPG|thumb|Häirekeskuse annab teada, et staatussõnum "Kodus" on vastu võetud.]]
Kiirabibrigaadid on väljasõiduks valmis [[Ööpäev|ööpäevaringselt]]. Arvestades asjaolu, et erakorralise meditsiiniabi vajadus ei ole
Valmisoleku osaks on pidev varustuse hooldus. Hooldus varieerub igapäevasest ravimite ja muude tarvikute asendamisest kuni aparatuuri lahti monteerimiseni kiirabiautost ja selle remonditöökotta saatmiseni. Hooldust ja remonti teostatakse viisil, mis võimalikult vähe halvendab valmisolekut. Näiteks asendatakse rikkis töövahend teise aparaadiga ning rikkis aparaat viiakse remonti. Transpordivahendi suuremahulise hoolduse ja remondi korral võetakse kasutusele varuauto. Üldreeglina ei tohi ühegi kiirabibrigaadi väljasõit olla takistatud kauem kui 1 [[tund]]. Igas kiirabiasutuses peab olema varusid (so ravimid ja teised tarvikud) vähemalt viieks ööpäevaks. Iga kolme kiirabibrigaadi kohta peab asutuses olema üks täielik varustuse reservkomplekt. Kui asutuses on vähem kui kolm brigaadi, tuleb reservvarustuse komplekt ikkagi luua.
771. rida:
===Haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi dokumenteerimine===
Eesti Vabariigi
===Eesti kiirabi toimimine eriolukorras ja erakorralises seisukorras===
[[eriolukord|Eriolukorras]] ja [[erakorraline seisukord|erakorralises seisukorras]] kiirabi toimimiseks plaane kehtestatud pole.
| |||