Elu tee: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2014}}
{{keeletoimeta}}
{{keeletoimeta}}[[Pilt:RIAN archive 310 Foodstuffs for Leningrad.jpg|pisi|Toiduvedu Leningradi pargasega mööda Elu teed, 1. september 1942.]]▼
'''Elu Tee ''' ('''Дорога жизни''', ''Doroga žizni'') nime kandis ainus tee, mis [[Leningradi blokaad]]i ajal [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] ühendas sissepiiratud linna Nõukogude tagalaga. Seda teed kasutati 12. septembrist [[1941]]. aastal kuni [[1943]]. aasta märtsini, mil [[Leningrad]] (nüüdne Sankt-Peterburg) oli sakslaste piiramisrõngas.
[[File:Map of the Smaller Road of Life. Export.svg|pisi|]] [[Wehrmacht]]i kindralite eesmärgiks oli blokeerida Leningradi linna varustamine ning jääda ootama, mil nälgivad linlased alistuvad. Neid oli linnas sõja puhkemisel üle 3 miljoni. Blokaadi ajal suri külma ja nälga üle poole miljoni inimese, ent linn ei alistunud. Sissepiiratud olid ühenduses okupeerimata alaga üksnes [[Laadoga järv]]e kaudu. Elu Teeks nimetatud liinil evakueeriti pool miljonit inimest ja varustasti linna toiduainete ja laskemoonaga. Suvel kasutati transpordiks veeteed, talvel läks üle järve autotee, mille ametlik nimetus oli sõjaline autotee nr 101 (Военно-автомобильная дорога № 101). ▲
„Autod sõitsid väikse kiirusega ja tuledeta”, kirjeldab Eino Puhilas oma mälestusraamatus. „Saksa vägede lennukid pommitasid jääd, lendasid piki jäätrassi ja valasid kuulipildujatega üle kõik, mis lumisel jääl näha oli. Varsti kolonn peatati, meile anti korraldus autodest lahkuda ja minna trassist eemale.Küüditatud liikusid jäätrassist eemale, istusid jääle ning varjasid end valgete linade all, et jääda lenduritele märkamatuks. Jääle märgiti uus tee ja sõit läks edasi. Olid veel mõned peatused, mille ajal ehitati jääle sillad.”
| |||