Afganistan: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
71. rida:
Suurem osa Afganistanist kuulub [[Iraani kiltmaa]] idaossa.
Afganistan jaguneb kolmeks erineva pinnamoega piirkonnaks: põhjas [[Amudarja]] ääres asuvad tasandikud, riigi keskosas mäestikud ning lõuna- ja edelaosas kõrbelised madalikud ja kõrged lavamaad ([[Rīgestān]]i kõrb [[Helmandi jõgi|Helmandi jõest]] idas, [[Dasht-e-Mārgow]], peamiselt [[purdmaterjal]]i ja [[savi]]ga kaetud ala [[Helmandi jõgi|Helmandi jõest]] läänes). [[Hindukuš]] ja tema kõrvalharud ulatuvad riigi loodeosast kirdeosani (kus ta piirneb [[Pamiir]]iga), jagades Afganistani osadeks. Mäekurud on 3000...4000 m kõrgusel, mistõttu ühendus üle mägede on raskendatud. [[Kabuli nõgu]] ja riigi põhjaosa ühendab [[1964]]. aastast talvekindel maantee üle [[Sālang]]i kuru. Tee läbib 3 km pikkuse tunneli.
Hindukuš on kõige kõrgem [[Vākhāni koridor]]is, kus riigi kõrgeim mäetipp [[Nowshāk]] ulatub 7485 või 7482 meetrini. Teised mäetipud on 4500–6000 m kõrgused.
80. rida:
===Kliima===
Afganistani kliima on iseloomulik kuiva ja poolkuiva stepi kliimale, eelkõige oma külmade talvede ja kuivade suvede tõttu. Riigi erinevate osade vahel esineb palju klimaatilisi muutusi. Näiteks mäestike piirkonnas, mis asuvad idas, on lähisarktiline kliima kuivade ja külmade talvedega. Mäestikulist piirkonda Pakistani piiril mõjutavad aga India [[mussoon]]id, mis tavaliselt saabuvad juuli ja septembri vahel ning toovad mereäärseid troopilisi õhumasse, tuues kaasa niiskust ja vihmasid. Suvel puhuvad riigi edelaosas tugevad tuuled peaaegu iga päev. Talvel ja varakevadel on ilm kõvasti mõjutatud külmadest õhumassidest, mis tulevad põhjast ja Atlandi miinimumist, mis tuleb loodest. Need kaks õhumassi toovad kaasa lumesaju ja karmi pakase mägismaal ning vihma madalamatel kõrgendikel.
104. rida ⟶ 103. rida:
====Tuuled====
[[Pilt:Afghanstan dust storm 2008-08-02.JPG|pisi|Tolmutorm Afganistanis]]
Läänetuuled võivad tuua suuri liiva- ja tolmutorme.
===Veestik===
====Jõed====
Riigi tähtsamad jõed on [[Amudarja]], [[Kabuli jõgi]], [[Helmandi jõgi]], [[Morghāb]] ja [[Harī Rūd]]. ▼
Afganistani jõed saavad toitu lumesulamisveest ning liustikest. Enamik jõgesid toitub mäestikes alguse saavatest ojadest. Põuaperioodil muutub enamik jõgesid väikesteks jõekesteks. Kevadisel lumesulamisajal aga on jõgedes rohkelt vett ning suurtel jõgedel on [[suurvesi]]. ▼
▲Afganistani jõed saavad toitu lumesulamisveest ning
▲Riigi tähtsamad jõed on [[Amudarja]], [[Kabuli jõgi]], [[Helmandi jõgi]], [[Morghāb]] ja [[Harī Rūd]].
Enamik jõgesid lõpeb [[soolasoo]]des, vähesed suubuvad järvedesse. Riigi põhjaosa jõed suubuvad [[Amudarja]]sse, mis moodustab riigi põhjapiiri ning on ühtlasi Afganistani veerikkaim jõgi.
Riigi pikim on [[Helmandi jõgi]] riigi edelaosas. Ta saab oma vee [[Hindukuš]]ist ning saab alguse riigi idaosast Kabuli lähedal. See jõgi voolab läbi riigi edelapiirkonna, olles selle kõrbede ja poolkõrbede ainuke jõgi ning suubub Iraani piiril olevasse [[Helmandi järv]]e ning muudesse soolajärvedesse [[Sīstān]]is. Jõge kasutatakse ulatuslikult niisutamiseks.
122. rida ⟶ 120. rida:
[[Harī Rūd]]i jõgi saab alguse Afganistani keskosas ning voolab lääne suunas, Iraani piiri juurde. Selle jõe vett kasutatakse Herāti piirkonnas ulatuslikult niisutamiseks.
Laevatatav on Afganistani jõgedest ainult [[Amudarja]], ehkki väiksemad laevad ja praamid saavad sõita ka teistel jõgedel, kus sügavus on piisav. Amudarja tähtsamad lisajõed on [[Pandži jõgi]] ja [[Vahši jõgi]].
====Järved====
132. rida ⟶ 130. rida:
====Veevarud====
84,55% Afganistani veevarudest pärineb [[Hindukuš]]ist (suurimad on [[Amudarja]], [[Helmandi jõgi|Helmandi]], [[Harī Rūd]]i ja [[Kabuli jõgi|Kabul]]i jõgikond), 8% allikatest, 7% annavad maa-alused niisutussüsteemid ning 0,5% puurkaevud.▼
▲[[Hindukuš]]ist (suurimad on [[Amudarja]], [[Helmandi jõgi|Helmandi]], [[Harī Rūd]]i ja [[Kabuli jõgi|Kabul]]i jõgikond), 8% allikatest, 7% annavad maa-alused niisutussüsteemid ning 0,5% puurkaevud.
Põllumajandussektor on riigi suurim veetarbija. Niisutamiseks vajalik vesi saadakse suuremalt jaolt jõgedest ja kanalitest, ülejäänu kaevudest ja puuraukudest.
195. rida ⟶ 192. rida:
==Rahvastik==
[[Pilt:Children of Kabul, Afghanistan.jpg|pisi|Lapsed Kabuli linnas]]
===Demograafilised näitajad===
====Rahvaarv (miljonites)====
418. rida ⟶ 416. rida:
Ka Ţālebāni võimu ajal jätkus kodusõda.
===Afganistani sõda===
[[Pilt:British Army Soldier in Full Kit in Afghanistan MOD 45152581.jpg|pisi|Briti sõdur Afganistanis]]
Pärast [[11. septembri terrorirünnakud|2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid USA-s]] alustas [[USA]] [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[Afganistani sõda (2001)|Afganistani sõda]], et kukutada alates [[1996]]. aastast Afganistanis valitsenud [[Taliban]]i süsteem
[[NATO]] riigid olid ühel meelel sõjalise löögi õigustatuses, ent islamimaades, sealhulgas naabermaal [[Pakistan]]is, olid sõjavastased meeleavaldused.
| |||