Redaktsioon: 30. september 2017, kell 09:13 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 096 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. september 2017, kell 15:55 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 096 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: ~~{{vikinda}}~~{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg\|kuu=september\|aasta=2010}} {{Sõjaline konflikt \| konflikt = NSV Liidu kallaletung Poolale 38. rida: Saksamaa ja [[Nõukogude Liit\|Nõukogude Liidu]] ühine sõjaline invasioon Poolasse oli kokku lepitud [[23. august]]il 1939 sõlmitud Saksamaa ja Nõukogude Liidu mittekallaletungilepingu, nn [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i salajases lisaprotokollis. [[1. september\|1. septembril]] oli [[Poola]]le kallale tunginud [[Kolmas Riik\|Saksamaa]]. {{Vaata\|Poola Teises maailmasõjas}} [[Pilt:Spotkanie Sojuszników.jpg\|thumb\|Nõukogude Liidu ja [[Saksa Riik\|Saksa Riigi]] sõjaväeesindajate kohtumine, [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]is kokkulepitud [[Narew]]i, [[Vistula]] & [[San]]i jõe joonel]]▼ ~~[[Pilt:MolotovRibbentropStalin.jpg\|pisi\|left\|Molotov allkirjastab mittekallaletungilepingut Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Tema taga seisavad Ribbentrop ja Stalin.]]~~ [[Pilt:Armia Czerwona,Wehrmacht 22.09.1939 wspólna parada.jpg\|right\|thumb\|Võiduparaad Brestis 22. septembril 1939. Wehrmachti kindral [[Heinz Guderian]] ja Punaarmee brigaadikomandör [[Semjon Krivošein]]]]▼ [[Pilt:Rzeczpospolita_1922.png\|pisi\|left\|[[II Rzeczpospolita]] [[1922]]–[[1938]]]] [[Pilt:Territorial_changes_of_Poland_1940.jpg\|pisi\|left\|Poola territoorium 1940. aastal]]▼ 17. septembri varahommikul kutsuti NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaati Poola suursaadik [[Wacław Grzybowski]] ja anti üle noot, mis õigustas Punaarmee sissetungi: Poola riik ja valitsus on lakanud olemast, Punaarmee peab kaitsma ohtu sattunud [[ukrainlased\|ukraina]] ja [[valgevenelased\|valgevene]] vennasrahvaid. Poola suursaadik keeldus nooti vastu võtmast, teatades, et seaduslik Poola valitsus asub Varssavis ja sõjavägi võitleb. 50. rida ⟶ 51. rida: Vastavalt Saksamaaga kokkulepitule tungisid Nõukogude Liidu väed 17. septembril Poola territooriumile, hõivates [[Lääne-Ukraina]] 8 piirkonda ([[Rivne oblast]], [[Ivano-Frankivski oblast]], [[Lvivi oblast]], [[Volõõnia oblast]], [[Tšernivtsi oblast]], [[Ternopili oblast]], [[Taga-Karpaatia]] ja [[Žitomõri oblast]], mis olid läinud [[II Rzeczpospolita\|Poola]] riigi koosseisu pärast 1920. aasta [[Nõukogude-Poola sõda\| sõda Nõukogude Venemaaga]]. Piirkonnad olid asustatud etniliste ukrainlastega, kes ka Poola riigi koosseisus ajal ei katkestanud võitlust Ukraina iseseisvuse eest [[OUN]]i juhtimisel. ▲[[Pilt:Spotkanie Sojuszników.jpg\|thumb\|Nõukogude Liidu ja [[Saksa Riik\|Saksa Riigi]] sõjaväeesindajate kohtumine, [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]is kokkulepitud [[Narew]]i, [[Vistula]] & [[San]]i jõe joonel]] ▲[[Pilt:Armia Czerwona,Wehrmacht 22.09.1939 wspólna parada.jpg\|right\|thumb\|Võiduparaad Brestis 22. septembril 1939. Wehrmachti kindral [[Heinz Guderian]] ja Punaarmee brigaadikomandör [[Semjon Krivošein]]]] ==Invasioonijõud== NSV Liit ründas Poolat Valgevene ja Ukraina rindel 21 laskur-, 13 ratsaväe- ja 16 soomusdiviisi ning 2 motolaskurbrigaadi jõududega, kuhu kuulus 700 000 sõjaväelast, 6000 raskerelva, 4500 tanki ja 4000 sõjalennukit. 70. rida ⟶ 69. rida: NSV Liidu – Poola sõjas sai surma Poola poolel 3500 inimest, haavata sai ja teadmata kadunuks jäi 20 000 inimest. Nõukogude Liidu poolel oli 1475 surnut või kadunut. NSV Liidu kätte langes vangi 240 000 – 250 000 sõjaväelast, neist 10 000 ohvitseri, aga politsei ja teiste vastuhakanutega kokku langes vangi 454 700 inimest(?). Novembri algul koondati ohvitserid ja politseinikud – 22 000 inimest Katõni, Harkovi, Kiievi ja Minski laagritesse ja mõrvati 1940. aastal (vt [[Katõni massimõrv]]). Vallutatud aladel pani NSV Liit toime ulatusliku [[poolakate küüditamine\|poolakate küüditamise]] – kaevandustesse ja sunnitöölaagritesse saatmise. Sunnitöölaagritesse koondatud poola sõjaväelastest formeeriti 1942. aastal Venemaal Poola armee kindral [[Władysław Anders]]i juhtimisel, mis lõpetas sõja Aafrika ning Itaalia rindel sõdides ja pärast sõjategevuse lõppu saadeti lääneliitlaste poolt ~~kuulsusetult~~ laiali. ==Poola jagamine== [[Image:Wrzesien2.jpg\|thumb\|left\|Viies Poola jagamine, 1939. aastal]] {{Vaata\|Viies Poola jagamine}} NSV Liidu kallaletungi järel [[Poola Teises maailmasõjas\|Poolale]] okupeeris NSV Liidu Punaarmee Poola idaosa [[Lääne-Ukraina]] ja Lääne-Valgevene. Neil aladel moodustati [[talurahvamiilits]] ja [[tööliskaart]], kelle kontrolli all toimusid [[Lääne-Valgevene Rahvakogu]] ja [[Lääne-Ukraina Rahvakogu]] valimised (26. oktoobril). Viimased asusid vastavalt [[Brest (Valgevene)\|Brestis]] ja [[Lviv]]is. 25. septembril moodustati nõukogude võimuorganid linnades, maakondades ja valdades. 28. oktoobril esitasid Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene rahvakogud palve liitumiseks NSV Liiduga. [[Lääne-Ukraina]] liideti NSV Liidu [[Ukraina NSV]]-ga 1. novembril ja Lääne-Valgevene [[Valgevene NSV]]-ga 2. novembril 1939. ▲[[Pilt:Territorial_changes_of_Poland_1940.jpg\|pisi\|left\|Poola territoorium 1940. aastal]] ==Lääne-Ukraina liitmine NSV Liiduga== NSV Liidu [[Ukraina NSV]] koosseisu arvati [[1. november\|1. novembril]] [[1939]] [[Nõukogude Liit\|Nõukogude Liidu]] poolt okupeeritud [[Lääne-Ukraina]] 8 piirkonda ([[Rivne oblast]], [[Ivano-Frankivski oblast]], [[Lvivi oblast]], [[Volõõnia oblast]], [[Tšernivtsi oblast]], [[Ternopili oblast]], [[Taga-Karpaatia]] ja [[Žitomõri oblast]], mis olid läinud [[II Rzeczpospolita\|Poola]] riigi koosseisu pärast 1920. aasta [[Nõukogude-Poola sõda\| sõda Nõukogude Venemaaga]]., mis kuulus varem [[Poola]]le. [[2. august]]il [[1940]] liideti Ukraina NSV-ga ka [[Rumeenia kuningriik\|Rumeenia kuningriigi]]lt saadud [[Põhja-Bukoviina]] ja osa [[Bessaraabia]]st. ==Lääne-Valgevene liitmine NSV Liiduga== {{Vaata\|Valgevene NSV}} {{pooleli}}

Nõukogude Liidu sissetung Poolasse: erinevus redaktsioonide vahel