|
===Tervis===
Õllekeldriputšist saadud vigastuse tõttu tuli tal valude vaigistamiseks [[morfiin |morfiumi]] i manustada, kuid peagi kaotas ta [[morfiumisõltuvus|kontrolli morfiumimorfiini kasutamise üle ]] ja tema keha muutus väga kogukaks. (<ref>Delaforce, 123:2010 ).</ref>▼{{Vaata|morfiinisõltuvus}}
Alates 1933. aastast sai [[Theodor MorellistMorell]]ist Hermann Göringi arst. (<ref>Neumann ja Eberle, 56:2013 .</ref><ref>[[Hans-Joachim Neumann]] ja [[Henrik Eberle]], ''"War Hitler krank? Ein abschließender Befund''", Gustav Lübbe Verlag, 2009; ("[[Kas Hitler oli haige? Lõppdiagnoos]]", 2013)</ref> )▼▲Õllekeldriputšist saadud vigastuse tõttu tuli tal valude vaigistamiseks [[morfiin|morfiumi]] manustada, kuid peagi kaotas ta [[morfiumisõltuvus|kontrolli morfiumi üle]] ja tema keha muutus väga kogukaks. (Delaforce, 123:2010)
Göring olevat Hitlerile rääkinud, et uimasuse ja nõrkuse korral tarvitab ta [[Cardiazol]]i.<ref>Irving, 58:1983.</ref>
▲Alates 1933. aastast sai Theodor Morellist Hermann Göringi arst.(Neumann ja Eberle, 56:2013<ref>[[Hans-Joachim Neumann]] ja [[Henrik Eberle]], ''"War Hitler krank? Ein abschließender Befund''", Gustav Lübbe Verlag, 2009; ("[[Kas Hitler oli haige? Lõppdiagnoos]]", 2013)</ref>)
Mitmete allikate kohaselt oli Göringil [[morfiinisõltuvus]].<ref>Ohler, 89:2017.</ref>
Göring olevat Hitlerile rääkinud, et uimasuse ja nõrkuse korral tarvitab ta [[Cardiazol]]i.(Irving, 58:1983) Ohleri arvates laitis aga [[Theodor Morell]] Hitleril selle aine kasutamise maha, kuna aine tõstab [[vererõhk]]u ja tekitab [[krambid|krampe]] ning see võib Hitleri südameprobleemide tõttu talle riskantseks osutuda (Irving, 58:1983;Ohler, 133:2017);
Mitmete allikate kohaselt kannatas see tähtis riigimees sõltuvushäire käes- [[morfiinisõltuvus]].(Ohler, 89:2017) Tol ajal olid väidetavalt 40% Berliini arstidest morfiinisõltlased.(Ohler, 23:2017) Samal ajal võidi narkootikumide tarbijad suunata kinnisesse asutusse ja [[koonduslaager|koonduslaagritesse]].(Ohler, 30:2017) Igas piirkonnas tegutses oma "uimastivastane tööliskogukod", milles tegutsesid nii arstid, apteekrid aga ka sotsiaalkindlustuse, õigusvaldkonna, sõjaväe, politsei esindajad.
Lisaks nõuti, et [[sakslased|sakslane]] kannaks ette meelemürgist sõltlastest omastest ja tuttavatest, et neile võimalikult kiiresti "abi saaks pakkuda".(Ohler, 31:2017)
==Surm==
| 