Hermann Göring: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
Kasutaja:Mariina/materjal10#Kaaliumtsüaniid
Mariina (arutelu | kaastöö)
56. rida:
 
Lisaks nõuti, et [[sakslased|sakslane]] kannaks ette meelemürgist sõltlastest omastest ja tuttavatest, et neile võimalikult kiiresti "abi saaks pakkuda".(Ohler, 31:2017)
 
==Surm==
 
Riigimarssal Hermann Göring mõisteti [[Nürnbergi tribunal]]i otsusega [[poomissurm]]a. See ei meeldinud Riigimarssalile kohe mitte vähematki mahalaskmine jah- poomine ei Ta kirjutas : "[[Göring: A Biography]]", lk 750: “The Reichsmarschall of the Greater German Reich,”
Nuremberg, October 11, 1946”
"I would have let you shoot me without further ado!
But it is not possible to hang the German Reichsmarschall! I cannot permit this, for Germany’s sake. Besides, I have no moral obligation to submit to the justice of my enemies. I have therefore chosen the manner of death of the great [[Hannibal]]."
 
Ööl enne kohtuotsuse täideviimist, teiste allikate kohaselt tund enne poomisele viimist, hammustas ta suus katki kaaliumtsüaniidikapsli ja suri sekunditega.<ref>Julian Borger, ''[https://www.theguardian.com/world/2005/feb/08/usa.secondworldwar US guard tells how Nazi girlfriend duped him into helping Goering evade hangman]'', 8. veebruar 2005, veebiversioon (vaadatud 27. septembril 2017) <small>inglise keeles</small></ref>
 
Kaaliumtsüaniidikapsleid on ajaloo jooksul korduvalt kasutatud inimesele surmava mürgistuse tekitamisel. [[Kaaliumtsüaniidikapslid]] olid [[Kolmas Riik|Saksamaal]] 1944. aastal umbes 30 mm pikkused ja läbimõõduga 10 mm. Kaaliumtsüaniidikapsli kest oli [[messing]]ist ja [[klaas]]kapslit kattis [[parafiin]]ikiht.
 
Kaaliumtsüniidikapsleid jagati [[Führerbunker]] 'is tõenäoliselt sõja viimastel päevadel. Kaaliumtsüaniidikapslid olid toimeaine erineva sisaldusega ja olenevalt au- või teenistusastmest jagati igale isikule 700–1000 mg kaaliumtsüaniidi.
([[Hans-Joachim Neumann|Neumann]] ja [[Henrik Eberle|Eberle]], 164:2013<ref>[[Hans-Joachim Neumann]]i ja [[Henrik Eberle]], "[[Kas Hitler oli haige? Lõppdiagnoos]]", 2013</ref>)
 
Göringi tsüaniidikapsli(te) päritolu pole selge.
[[David Irving]] kirjutab oma 1989. aasta raamatus "Göring: A Biography", et Göring kirjutas oma väidetavas 11. oktoobri 1946 kirjas järgmist: "I have always had the poison capsule with me, ever since my delivery into imprisonment. On delivery into Mondorf I had three capsules." (Irving, 748:1989 <ref>[[David Irving]]''[http://www.fpp.co.uk/books/Goering/Goering_better.pdf Göring: A Biography]'', 1989, veebiversioon (vaadatud 28. septemberil 2017) <small>inglise keeles</small></ref>)
 
Mõnede allikate kohaselt hoidis ta seda "cyanide bullet"it kas [[pärak]]us (mis võis väga ebamugav olla aga mitte võimatu) või kosmeetikakotis [[näokreem]]i sees (pole tema kohta kirjutatu põhjal samuti ootamatu) või toimus siiski tsüaniidikapsli smugeldamine talle [[vangikong]]i mõne [[ameeriklased|ameeriklase]] kaasabil.
 
==Tema teistest==
*Göring nimetas kaasõltlasest ([[Karl Brandt]]i järgi) [[Theodor MorelliMorell]]i "Riigi süstlameistriks" (Ohler, 144:2017), kuid kääris oma käised süstideks tema jaoks valmis küll.<ref>[[David Irving]], ''[http://www.fpp.co.uk/books/Morell/Morell.pdf "[[The Secret Diaries of Hitler's Doctor]]"]'' lk 4
,(1983) ISBN 0-02-558250-X, veebiversioon (vaadatud 26. septembril 2017) <small>inglise keeles</small></ref>