Vikipeedia

Liha: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Vahepeal lisatud veganite propaganda siit välja
8. rida:
 
==Lihaloomad==
Suur osa inimeste toiduks tarvitatavast lihast pärineb [[koduloom]]adelt, keda ekspluateeritaksekasvatatakse [[põllumajandus]]ettevõtetes spetsiaalselt [[lihatootmine|lihatootmise]] eesmärgil. Sellistest koduloomadest on levinud näiteks [[siga]], [[lehm]], [[lammas]], [[kana]], [[koduhani|hani]] ja [[kodupart|part]].
 
Toiduks pruugitakse ka [[metsloom]]ade liha: suur- ja väike[[imetaja]]id, [[roomajad|roomajaid]], [[kahepaiksed|kahepaikseid]], [[Peajalgsed|peajalgseid]], [[Molluskid|molluskeid]] ja mõningaid [[Putukad|putukaid]]. Selleski suhtes on eri kultuurides üsna erinevad toitumistavad. Eestis süüakse peamiselt kalade, lindude ja suurimetajate liha; samas on näiteks [[konnad]] tavapärane toiduaine [[Prantsuse köök|prantsuse köögis]].
44. rida:
==Toitumine==
 
Kuna [[inimene]] kui liik on [[kõigesööja]], on inimesel võime seedida liha. See ei tähenda, et ta vajaks liha tervislikuks ja tasakaalustatud toitumiseks. Liha söömine on tugevalt seotud rasvumise ja erinevate haiguste, nt SVH-de tekkega. Praetud liha on traditsiooniliselt loomulik osa paljude inimeste toidusedelist ja nende organism on sellega harjunud.
 
Samas on mõnes kultuuris traditsiooniliselt ning tänapäeval üha laiemalt ka kogu maailmas levinud [[taimetoitlus]]. Sellele tuuakse mitmesuguseid põhjendusi alates eetilistest ja religioossetest ning lõpetades [[allergia]]te ja maitse-eelistustega. Enamasti ei söö taimetoitlased liha, kuna nad ei soovi põhjustada põhjendamatuid kannatusi endast nõrgematele.
 
Taimetoitlased jagunevad mitmeti ka liha määratluse poolest. Mõned neist ei söö lisaks ranges mõttes lihale ka muid loomseid toiduaineid nagu munad ja piim, teised aga söövad neid ja vahel isegi kala. Muna ja piima ei söö täistaimetoitlased ehk veganid, kuna nende tootmiseks ekspluateeritakse e. kasutatakse loomi omakasu eesmärgil.
 
Ranges tähenduses lihatoitlasi praktiliselt ei esine. Küll on traditsiooniliste karjakasvatajate ja kalurite seas mõnel pool levinud äärmiselt liharikas dieet, mida mingil määral siiski tasakaalustavad taimed.
Ranges tähenduses esineb ka ainult lihatoitlasi. Mõned neist söövad liha toorelt, mõned lasevad toorel lihal mädaneda ja siis söövad. Põhjamaades on levinud ka fermenteeritud kala.
 
===Toiteväärtus===
59. rida:
Lihas ei ole [[Kiudained (toit)|kiudaineid]]. Ka [[süsivesikud|süsivesikuid]] on lihas harva; erandiks on siseelundid, näiteks maks, süda ja neerud. [[Glükogeen]]ina esinevad süsivesikud annavad lihale pehme maitse. Pärast looma surma muutub glükogeen piimhappeks, mistõttu liha pinguldub.
 
Lihas ei ole ühtegi elutähtsat vitamiini või mineraali, mida ei leiduks taimsetes toiduainetes. Lihas on palju B-vitamiine nagu B12 ja niatsiin, samuti tsingi, kaaliumit, fosforit ja rauda. Rupskid sisaldavad ohtralt A-vitamiini ja rauda. Ehkki kuumtöötlemisel osa vitamiine laguneb, jääb enamik neist, nagu ka mineraalained, liha toiduks valmistamisel alles.
 
Inimese organism omastab lihavalke paremini kui taimseid valke. Ka on lihas kõik kaheksa täiskasvanud inimesele vajalikku aminohapet (kahekümnest) üldiselt ideaalseks peetavas vahekorras.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Liha"