Redaktsioon: 2. september 2017, kell 15:20 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 802 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. september 2017, kell 21:25 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 802 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
19. rida: </table> '''Moskva tsaaririigiks''' või '''Vene tsaaririigiks''' nimetatakse [[Venemaa]] territooriumil asunud riiki alates [[Ivan IV]] ~~kroonimisest~~ [[tsaar]]iks<nowiki/>kroonimisest [[1547]] kuni [[Peeter I]] ~~kroonimiseni~~ [[Venemaa keiser\|keisriks]] kroonimiseni [[1721]]. [[1480]]. aastal vabanes [[Moskva Suurvürstiriik]] lagunemahakanud [[mongoli-tatari]] [[Kuldhord]]i sõltuvusest. [[Ivan III]] ja [[Ivan IV]] ajal tsentraliseeriti riigi [[haldus]], loodi [[prikaas]]id, koostati feodaalõiguste koodeksid ([[1497]]. ja [[1550]]. aasta [[sudebnik]]). 46. rida: ==Ivan Groznõi valitsusaeg== {{vaata\|Ivan Groznõi}} ''[[1547]]–[[1584]]'' [[Ivan IV]] sai [[Moskva suurvürst]]iks [[1533]]. aastal, pärast oma isa [[Vassili III]] surma, vaid 3-aastaselt. Esialgu valitses tema eest [[regent\|regendina]] ema [[Jelena Glinskaja]], kes suri, kui Ivan oli 8-aastane, seejärel aga valitses ~~Regentnõukogu~~regentnõukogu, kus olid väga mõjukad Šuiski ja Belski [[bojaar]]iperekonnad. Moskva suurvürsti [[Ivan IV]] Julma valitsusaja alguses (1540.–1550. aastad) koondus tema ümber nn Valitud Raada, mis oli [[suurvürst]]i juures nõuandev organ, arutades riigi[[reform]]ide, [[välispoliitika]] küsimusi ja juhtis nende elluviimist. Tsaari ja Valitud Raada tegevus oli suunatud tsaarivõimu ja keskvalitsuse tugevdamisele, toetudes ja edendades senise bojaaride ja pärusaadlike asemel teenisaadlikke. Valitsus Raadaga viis tsaar [[Ivan IV]] läbi uuendusi kesk- ja kohalikus valitsemiskorralduses ja kohtupidamises (koostati kodifitseeritud [[Sudebnik]] 1550), viidi läbi sõjaväereform (moodustati [[strelets]]iväeosad ja kaotati [[kohajärgus]]süsteem sõjaväejuhtimises). Valitud Raada kaotas oma mõju riigivalitsemisele 1560. aastal ja selle liikmed sattusid tsaari repressioonide ohvriks. 152. rida: [[Vene-Türgi sõda (1686–1699)\|Vene-Türgi sõjas]] (1686–1699) [[Osmanite riik\|Osmanite riigi]] vastases liidus (sinna kuulusid Moskva tsaariiriik, [[Saksa-Rooma riik\|Austria]], [[Rzeczpospolita]] ja [[Venezia vabariik]]) korraldas Venemaa aastatel 1687 ja 1689 sõjaretki Osmanite riigi [[vasall]]i [[Krimmi khaaniriik\|Krimmi khaaniriigi]] vastu ning 1695 ja 1696 [[Aasovi sõjakäigud\|Aasovi sõjakäikude]] tulemusena vallutati [[Azov]]i kindlus (1699) ja allutati koos osa [[Aasovi meri\|Aasovi mere]] rannikualaga Venemaa tsaaririigile. Peeter I soov saavutada väljapääs [[Must meri\|Mustale merele]] ebaõnnestus. {{vaata\|Vene-Türgi sõda (1686–1699)}}, ''[[Aasovi sõjakäigud]]'' [[File:1706 De La Feuille Map of Europe - Geographicus - Europe-lafeuille-1706.jpg\|thumb\|300px\|Euroopa kaart 1706. aastal. ]] ===Põhjasõda=== {{vaata\|Põhjasõda}} 18. sajandi alguses [[Venemaa tsaar]] [[Peeter I]] jätkas sõdu [[Osmanite riik\|Osmanite riigiga]] ja majanduslike ja poliitiliste ambitsioonide mõjul sekkus Euroopas [[Rzeczpospolita]]–[[Rootsi kuningriik\|Rootsi kuningriigi]]-[[Taani kuningriik\|Taani kuningriigi]] vahelisse [[Põhjasõda\|sõtta]]. Põhjasõja tulemusel saavutas Venemaa strateegilist tähtsust omava rannikuala [[Läänemeri\|Läänemere]] ääres ja sõnaõiguse suures Euroopa poliitikas. ===Vene-Türgi sõda, 1710–1713=== Põhjasõjas Rootsit toetanud Osmanite riigi vastu, tegi Peeter I ebaõnnestunud sõjakäigu, Pruti- sõjakäik (1711), lõppes [[23. juuli]] 1711~~. aasta~~ Pruti rahuga. Venemaa sai lüüa ja pidi tagastama Azovi ja likvideerima Aasovi mere äärde ehitatud kindlused. Sõjaolukord kestis aastani 1713, kui sõlmiti [[Adrianoopoli rahu]]. {{vaata\|Vene-Türgi sõda (1710–1713)}} [[Peeter I]] korraldas põhjalikult ümber riigi halduse ja struktuuri: [[1708]] moodustati [[kubermang]]ud, [[1715]] loodi prikaaside asemele [[kolleegium]]id, [[1711]] asutati [[Senat (Venemaa)\|~~Senat~~senat]], [[1721]] [[~~Sinod~~sinod]] ja [[1721]] andis [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat\|Venemaa Keisririigi valitsev senat]] Peetrile ametlikult keisritiitli (Imperaator). Moskva tsaaririik nimetati ümber [[Venemaa]] Keisririigiks. {{algus}} 169. rida: [[Venemaa ajalugu]] == ~~Välislingid~~ Viited== {{viited}}▼ == Välislingid == [http://www.estonica.org/est/lugu.html?kateg=8&menyy_id=47&alam=12&leht=2 1558–1710. Rootsi aeg] *[http://www.pr-dialog.ru/issue_articles.phtml?id=61 Venemaa heraldika] ~~==Viited==~~ ▲{{viited}} {{pooleli}} [[Kategooria:Moskva tsaaririik\| ]]

Moskva tsaaririik: erinevus redaktsioonide vahel