Redaktsioon: 21. september 2016, kell 02:02 redigeeri Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 948 muudatust pilt vajas hädasti täpsemat seletust ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. september 2017, kell 03:09 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 810 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
27. rida: 1928 siirdus Halliste Tallinna, kus töötas aasta jagu [[Jaan Koort]]i ateljees, õppides seal [[keraamika\|keraamikat]] ning [[Pronks\|pronksivalu]]. Koorti juurest lahkudes hakkas Halliste elatist teenima mööblidetailide valmistamise ning [[Tallinna Klaverivabrik\|klaverivabrikule]] ornamentide graveerimisega. Oli Eesti Muuseumi Ühingu, [[Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing\|Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu]] juhatuse liige, [[Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus\|Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse]] liige ning [[Tallinna Kunstihoone]] ehituskomisjoni ning juhatuse liige.<ref>Eduard Ahas, Tänase kaanepildi autorist, Taluperenaine nr 3, 1936</ref> 1930. aastatel avanes kunstnikul võimalus täiendada end reisidega [[Venemaa]]le, [[Soome]], [[Itaalia]]sse, [[Prantsusmaa]]le ja [[Saksamaa]]le. [[II maailmasõda\|II maailmasõja]] ajal elas kunstnik tagasitõmbununa, suviti viibis ta koos abikaasaga [[Pupastvere\|Pupastveres]]. Pärast sõja lõppu töötas ~~skuptor~~skupptor mõnda aega Riikliku Kunstimuuseumi restauraatorina. Sõjajärgsed aastad olid kunstniku loomingus kõige viljakamad, põhiliseks töökohaks oli ateljee Lauristini tänavas Tallinnas. Elu lõpuaastail tundis kunstnik endas uut värskust ning töötas palju. 1973. aasta oktoobris Herman Halliste haigestus Pupastveres töötades, ta suri mõne nädala pärast. Herman Halliste on maetud [[Tallinna Metsakalmistu\|Tallinna Metsakalmistule]]. Tema haual asub meistri viimasel eluaastal graniiti raiutud "Talv". 40. rida: [[II maailmasõda\|II maailmasõja]] ajal tegeles kunstnik peamiselt maalimisega. Suved veetis ta Tartu lähedal [[Pupastvere]]s, kust pärinevad ka mitmed tema maalide motiivid. Pärast sõda jätkas skulptor portreeloominguga, kujutades eesti kunsti- ja muusikamaailma nimekaid tegelasi. Graniidis valmisid Cyrillus Kreegi ja Anton Starkopfi portreed, skulptor [[Roman Haavamägi\|Roman Haavamäed]] kujutas kunstnik aga hoopis puidus. Portreede kõrval lõi ta ka figuure: "Lein", "Hämarik", "Istuv naine", "Üksinda", "Põlvitaja"<ref>Heini Paas, Herman Halliste – 70, Kodumaa, 1.07.1970</ref>. 1950. aastatel täitis kunstnik mitmete muuseumide tellimusi ning valmistas neile [[Vahad\|vaha]], [[steariin\|steariini]] ja [[Parafiin\|parafiini]] segust muuseumieksponaate. [[Eesti Loodusmuuseum\|Tallinna Loodusmuuseumile]] ning ~~mitmetele~~mitmele rajoonide ~~koduloomuuseumidele~~koduloomuuseumile valmisid üle 600 puu-, köögivilja- ja marjasordi imitatsiooni. [[Narva muuseum]]ile valmistas ta Põhjasõja-aegse [[Peeter I]] sõduri täies relvastuses ja tolleaegses riietuses. [[Pärnu muuseum]]ile telliti elusuuruses [[Kihnu]] naine ja kalur.<ref>A.Sepp, Eksponaadid muuseumidele ja näitustele, Rahva Hääl, 16.09.1955</ref> [[Pilt:Perekond Jaigi hauasammas.jpg\|pisi\|Herman Halliste kujundatud ja kultuurimälestiseks arvatud hauasammas perekond Jaigile Rahumäe kalmistul (1933).]] 51. rida: ==Välislingid== [http://www.muis.ee/search Herman Halliste looming Eesti muuseumide veebiväravas] [http://digikogu.ekm.ee/search?searchtype=complex&searchtext=Herman+Halliste&ekm_nr= Herman Halliste Eesti Kunstimuuseumi ~~Digitaalkogus~~digitaalkogus] {{Pallase koolkond}}

Herman Halliste: erinevus redaktsioonide vahel