Birštonas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
17. rida:
| asendikaart = Leedu
}}
[[Pilt:NáměstíJBasanavBirštonas.JPG|pisi|left]]
'''Birštonas''' ({{Audio|Birstonas.ogg|leedu}}) ([[poola keel]]es ''Birsztany'', [[saksa keel]]es vanasti ''Birschtannen'', ''Birstein'') on linn [[Leedu]]s, [[Birštonase omavalitsus]]e halduskeskus. Kuurortlinn merepinnast 79 meetri kõrgusel [[Nemunas]]e kaldal, [[Birštonase vald|Birštonase valla]] kõrval üks kahest [[Birštonase omavalitsus]]e haldusüksusest. Linn asub [[Nemunas]]e kaldal, seal on [[Nemunase loogete regionaalpark|Nemunase loogete regionaalpargi]] administratiivkeskus.
31. rida ⟶ 32. rida:
XV-[[XVI sajand]]il oli tegemist kuningliku kuurordiga, kus käisid puhkamas nii [[Kazimierz IV]], [[Aleksander (Poola kuningas)|Aleksander]], [[Zygmunt I]] kui ka [[Zygmunt II August]]. Aastal 1549 kinkis viimane linna [[Barbara Radziwiłłówna]]le.<ref>Lietuvos valdovai (XIII–XVIII a.). Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, Vilnius, 2004. 123 lk.</ref> [[XVII sajand]]i alguses rajati Birštonasesse ka kirik, ent lähedalasuva [[Prienai]] kiirem kasv ja rootsi ning vene sõjavägede rüüsteretked tõid kaasa asula taandarengu, nii et aastaks [[1782]] oli linnast saanud taas alev.
[[Pilt:Birstonokurhauzas.JPG|pisi|Birštonase kuursaal]]
Aastal 1846 avastati sealsed mineraalveeallikad ja aastaks 1851 kujunes Birštonas taas kuurordiks.<ref>А. Р. Кондратас, А. К. Игнатавичюс, А. А. Григялис. Литовская ССР, том XXXII монографии "Гидрогеология СССР" / под ред. А. Р. Кондратаса. — М.: Недра, 1969. — lk. 13. — 375 lk.</ref> Tsaariajal kasutati alevi kohta vene keeles nimekuju Бирштаны.<ref>Бирштаны. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 1 (Аа — Гямъ-маликъ). СПб, 1862, 260 lk.</ref> Aastal 1905 (1906) põles alevi keskus maha.<ref>„Kauno marios“. Paruošė Lietuvos TSR paminklų apsaugos ir kraštotyros draugijos Kauno skyrius // Vilnius, „Mokslas“, 1981. 47 lk.</ref> Esimese maailmasõja eel käis alevis tervist parandamas ligi 2000 inimest aastas.
Aastal 1924 võeti Leedu Punase Risti eestvedamisel ette kuurordi moderniseerimine. Alev elektrifitseeriti, majadesse viidi sisse veevärk ja kanalisatsioon. Toona rajati sinna ka esimene ametlik sanatoorium. Aastal 1927
Teises maailmasõjas Birštonas kannatada ei saanud ja sai aastal 1946 kuurortasula staatuse. [[Kaunase hüdroelektrijaam]]a veega täitumisel ujutati aga osa asulast üle. Linnaõigused sai Birštonas taas [[22. juuni]]l [[1966]].
71. rida ⟶ 73. rida:
* {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Leck]], Saksamaa
{{Col-end}}
<gallery>
Purvo_gydyklos_1927_m.jpg|Mudaravila
Vytautas_mineral_SPA_-_panoramio.jpg|Spa
Birštono_gimnazija.JPG|Koolimaja
:"Atminties_takas"_("Walk_of_the_memory")_-_panoramio.jpg|Birštonas
Birstonomuziejus1.JPG|Koduloomuuseum
Birstonosakralinismuziejus.JPG|Sakraalmuuseum
Birštono Šv. Antano Paduviečio bažnyčia.jpg|Katoliku kirik
</gallery>
==Tuntud elanikke==
80. rida ⟶ 91. rida:
*[[Teofilius Matulionis]] – Leedu õndsakskuulutatu
==
* [http://www.birstonas.lt/ Birštonase koduleht]
* [http://www.vietoves.lt/?id=IC19XU8BNT Linn portaalis vietoves.Lt]
* [http://dir.icm.edu.pl/pl/Slownik_geograficzny/Tom_I/231 Linn Poola geograafilises sõnastikus]
{{commons|Birštonas}}
[[Kategooria:Leedu linnad]]
[[Kategooria:Birštonase omavalitsus]]
| |||