Erich Kästner: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
12. rida:
[[1913]]. aastal astus Kästner Dresdenis õpetajate seminari (Freiherrlich von Fletchersche Lehrerseminar), kuid katkestas õpingud vahetult enne lõpueksameid. Paljud selleaegsed seigad kajastuvad raamatus „Das fliegende Klassenzimmer“ („[[Lendav klassituba]]“). [[1917]]. aastal võeti ta sõjaväkke, kus pidi kõigepealt läbi tegema aastase õppuse raskesuurtükiväes. Raske õppus jättis talle eluks ajaks ravimatu südamekahjustuse<ref name="cLGB8" />, lisaks sai temast eluaegne veendunud patsifist<ref name="0wuW5" />. Kui [[Esimene maailmasõda]] läbi sai, lõpetas ta kiitusega Kuningas Georgi gümnaasiumi ja sai selle eest Dresdeni linnalt stipendiumi.
 
[[1919]]. aastal astus Kästner [[Leipzigi ülikool]]i õppima [[ajalugu]], [[filosoofia]]t, [[saksa keel]]t ja [[teatriteadus]]t. Ta lõpetas ülikooli [[1925]]. aastal. Pärast ülikooli teenis ta elatist ajakirjanikuna ja teatrikriitikuna ajalehele Neue Leipziger Zeitung kirjutades, ka pseudonüümi '''Berthold Bürger''' all. Aastatel 1926–1932 avaldas ta pereajakirja Beyers für Alle lastelisas pseudonüümide '''Klaus''' ja '''Kläre''' all ligi 200 artiklitkirjutist – jutustust, luuletust, mõistatust, [[följeton]]i.
 
Aastatel 1927–1933 oli Kästneril kirjanduslikult kõige produktiivsem aeg, kirjanik elas sel ajal [[Berliin]]is. Ta avaldas Berliini erinevates väljaannetes sadu artikleid. [[1928]]. aastal avaldas ta oma esimese luulekogu „Herz auf Taille“ („Süda taljel“). [[1933]]. aastaks oli ta avaldanud veel kolm luulekogu. Oma tarbeluulega muutus Kästner üheks [[uusrealism]]i tähtsaimaks esindajaks.