Leedu suurvürstiriik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
110. rida:
Mindaugase valitsusajal oli Leedu sõjas edukas. [[1259]]. aastal võitis Vykintase juhitud Leedu vägi Liivi ordut [[Skuodase lahing]]us, kus langes 33 ordurüütlit ja võitis (1260) [[Durbe lahing]]us [[Burchard von Hornhausen]]i juhitud Liivi ordu sõjaväe. Durbe lahing oli ordurüütlite kõige suurem kaotus [[13. sajand]]il. Lahingu tulemusena aeti ordurüütlid [[Žemaitija]]st minema. [[Zemgale]]s, Kuramaal, [[Saaremaa]]l ja [[Preisimaa]]l puhkes ülestõus. Leedu suurvürst [[Mindaugas]], kes oli hakanud kalduma ristiusu vastuvõtmise poole, loobus sellest plaanist ja jäi [[pagan]]aks. [[1263]]. aastal [[Nalšia]] vürst [[Daumantas]] liitus Mindaugase vastase, paganliku [[Žemaitija vürst]]i [[Treniota]]ga ja tõenäoliselt tappis [[1263]]. aastal Mindaugase ja tema kaks poega. Treniota sai järgmiseks Leedu suurvürstiks, kuid juba järgmisel aastal tappis Mindaugase vanim poeg [[Vaišvilkas]] Treniota ning [[Daumantas]] koos mitmete teiste [[Mindaugas]]e-vastaste ülikutega põgenes [[Pihkva vürstiriik|Pihkvasse]], kus ta võitis Pihkva vastu tulnud leedulasi ja valiti järgmisel aastal [[Pihkva vürst]]iks.
Pärast Leedu suurvürst ja kuningas [[Mindaugas]]e tapmist 1263 jagunes Leedu vürstiriikideks, [[Leedu suurvürst]]i võim säilis ainult nimeliselt, riigis valitseid Mindaugase
Suurvürstid [[Traidenis]] ([[1270]]–[[1282]]), [[Vytenis]] ([[1293]]–1316) ja [[Gediminas]] ([[1316]]–[[1341]]) taastasid ühtse riigi.
| |||