Läti Vabadussõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Käändeviga ja vale kohanimi parandatud |
||
43. rida:
Läti Vabadussõda jaotatakse kaheks ajajärguks, millest esimeses kaitsti riiki [[Nõukogude Venemaa]] [[interventsioon]]i eest ja teises toimus sõjategevus riikliku iseseisvuse tagamiseks Lätis asunud sakslaste ja Vene valgekaartlaste sõjaväeüksuste vastu:
*[[18. oktoober|18. oktoobril]] [[1919]] tungisid [[Vene SFNV]] [[Punaarmee]] väeosad evakueeruvate Saksa vägede järel Läti idapiirkonda [[Latgale]]sse, vallutasid valdava osa
*juunist 1919. aastal Punaarmee vägede väljatõrjumine:
**Eesti vägede ja [[Põhja-Läti Brigaad]]i poolt [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] jätkuna Põhja-Lätist ja
50. rida:
==Olukord Balti riikides 1918. aastal==
Aastatel 1914–1918 toimunud [[Esimene maailmasõda|
Juba 1917. aastal oli Riias paiknev [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] juhtkond teinud avalduse ja otsuse eralduda [[Oktoobrirevolutsioon]]ijärgsest enamlaste [[Venemaa]]st. Samasuguse otsuse iseseisvumiseks ja Venemaast eraldumiseks olid Liivimaa Saksamaa poolt okupeeritud osa, [[Kuramaa rüütelkond|Kuramaa]] ja [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa rüütelkonna]] esindajad teinud juba varem. Sõltumatuse deklaratsioon anti [[Nõukogude Venemaa]] esindajale 15/[[28. jaanuar]]il [[1918]]. 5. veebruaril esitasid rüütel- ja maiskondade esindajad [[Berliin]]is [[Wilhelm II]]le palve [[Läänemereprovintsid]] Saksamaa kaitse alla võtta. [[12. aprill]]il [[1918]] kuulutas [[Baltimaade Ühendatud Maanõukogu]] [[Riia]]s välja [[Balti hertsogiriik|Balti Hertsogiriigi]]. [[3. märts]]il [[1918]] sõlmiti [[Brest-Litovski rahuleping]], millega [[Nõukogude Venemaa]] loobus [[Baltimaad]]est ja need läksid Saksamaa kontrolli alla.
67. rida:
18. novembril Lätisse tunginud Punaarmee väeosad koosnesid algetapil suurel osal Esimese maailmasõja ajal Venemaale taganenud ja bolševiseerunud [[läti kütid|läti küttidest]]. Punaarmee koosseisu kuulunud lätlastest koosnevate väeosade ja Läti Ajutise Valitsuse väheste läti väeosade vahel toimunud [[lätlased|lätlaste]] sõjategevust ning järgnenud [[Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik|Läti Sotsialistliku Nõukogude Vabariigi]] väljakuulutamist kasutas Nõukogude [[propaganda]] sõja kajastamisena Läti [[kodusõda|kodusõjana]].
[[Pilt:RvonderGoltz.jpg|pisi|[[Rüdiger von der Goltz]] (1919)]]
[[18. november|18. novembril]] välja kuulutatud Läti riigi iseseisvuse kaitseks ei omanud [[Kārlis Ulmanis]]e juhitud [[Läti Ajutine Valitsus]] aga sõjalist võimu oma riigi kaitseks (kuna enamik võitlusvõimelisi mehi oli mobiliseeritud läti rahvuspolkudesse ning taganenud koos Vene vägedega Venemaale) ning 1918. aasta lõpus alanud Punaarmee suurrünnaku käigus vallutati enamik
Punaarmee löögisuunad olid:
101. rida:
[[16. aprill]]il 1919 viidi Liepajas Landesveeri ja [[Vabakorpus]]te toel läbi [[riigipööre]] ning moodustati saksameelse [[Andrievs Niedra]] Läti valitsus, Läti Ajutine Valitsus evakueerus [[Liepaja sadam]]as olevale [[Suurbritannia]] sõjalaevade kaitse all olevale laevale.
1919. aasta mais jätkasid saksameelse A. Niedra sõjaväed Punaarmee väljatõrjumist
Pärast aga 1919. suvel [[Rüdiger von der Goltz]]i juhtimisel [[Landeswehr]]i poolt nõukogude [[Punaarmee]] väljaajamist Lätist haarasid saksa orientatsiooniga poliitikud ja sõjaväelased reaalse kontrolli
==Iseseisvuse taastamine ja kindlustamine==
| |||