Erinevus lehekülje "Mõigu" redaktsioonide vahel

Lisatud 36 baiti ,  3 aasta eest
P
resümee puudub
(Ajalooline informatsioon)
P
 
[[Pilt:Entering Tallinn city limit.jpg|pisi|right]]
'''Mõigu''' on asum [[Tallinn]]as [[Tallinna Kesklinn|Kesklinna]] linnaosas. Asum piirneb [[Ülemiste]] ja [[Ülemistejärve]] asumite ning [[Rae vald|Rae vallaga]]. Mõigu asumi pindala on 0,7km<sup>2</sup>7 km².<ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017 </ref>
 
Mõigu asumi territooriumile jäävad [[Pühamäe järv]] ja osa [[Vaskjala–Ülemiste kanal|Vaskjala-Ülemiste kanalist]]. Mõigus asub [[Mõigu kalmistu]].
 
== Ajalugu ==
Mõigu küla märgiti ära [[Taani hindamisraamat|Taani hindamisraamatus]], mis koostati 1219. aastal. Tolleaegne küla asus Tallinna piiridest veidi väljaspool, praeguse [[Järveküla (Rae)|Järveküla]] koha peal. See küla oli keskajal [[Toompea]] piimamõisaks ning kuulus alates 1652. aastast [[Tallinna toomkirik|Tallinna toomkirikule]]. Mõigu piirkonda rajati aastatel 1669-16831669–1683 [[Mõigu mõis]], mis hiljem vahetas asukohta. See mõis kuulus kuni 19. sajandi lõpuni [[Jaani seek|Jaani seegile]] ja Tallinna toomhospidalile.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
 
Mõigu piirkonda loodi 1774. aastal [[Tallinna Toompea saksa kogudus|Tallinna toomkiriku saksa koguduse]] kalmistu ([[Mõigu kalmistu]]). See matmispaik oli tuntud rohkete barokk- ja klassitsistlikus stiilis kabelite poolest. Kalmistu piirkonnas toimusid 1941. aastal lahingud Saksa ja Nõukogude vägede vahel. Kalmistu suleti 1951. aastal.<ref name=":0" />
 
[[Tartu maantee]] ja [[Vana-Tartu maantee]] hargnemise koha lähedal asus piirkond, mida nimetati Pühamäeks. Vanimad andmed selle koha kohta pärinevad 1686. aastast. Pühamäel asus arvatavasti kunagi [[hiis]].<ref name=":0" />
 
Tartu maanteelt kalmistu poole suunduva tee ääres asus Pühapäeva kõrts, mida mainti kirjalikes allikates esmalt 1689. aastal. Seda kõrtsi nimetati 1937. aastal Pühapao kõrtsiks.
|358
|}
2016. aastal moodustasid 0-17aastased asumi elanikkonnast 12-1712–17%, üle 68aastased moodustasid 10-1910–19%.<ref>[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37</ref>
 
== Mõigu asumi tänavad ==