Birštonas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
17. rida:
| asendikaart = Leedu
}}
'''Birštonas''' ({{Audio|Birstonas.ogg|leedu}}) ([[poola keel]]es ''Birsztany'', [[saksa keel]]es vanasti ''Birschtannen'', ''Birstein'') on linn [[Leedu]]s, [[KaunaseBirštonase maakond|Kaunase maakonnasomavalitsus]]e halduskeskus. Kuurortlinn merepinnast 79 meetri kõrgusel [[Nemunas]]e kaldal, [[Birštonase vald|Birštonase valla]] kõrval üks kahest [[Birštonase omavalitsus]]e haldusüksusest. Linn asub [[Nemunas]]e kaldal, seal on [[Nemunase loogete regionaalpark|Nemunase loogete regionaalpargi]] administratiivkeskus.
 
Peamiseks tööstusharuks on mineraalvee tootmine („Vytautas“, „Versmė“, „Danutė“, „Vaidilutė“ jt.).
Birštonast on esmamainitud [[1382]]. aastal.
 
Haridust annavad [[keskkool]] ja [[põhikool]]. Linnas asuvad kultuurikeskus ja [[raamatukogu]], seal on ka [[polikliinik]] ja vanadekodu. Vaatamisväärsusteks on vanalinn, koduloomuuseum, katoliku kirik aastast 1909, linna lõunaservas asuv Vytautase mäeks kutsutud Birštonase linnamägi ja Birštonase sakraalmuuseum. Linnas on arvukalt skulptuure. Alates aastast 1980 peetakse seal [[džässmuusika]] festivali „Birštonas Jazz“; tegemist on vanima džässifestivaliga Leedu aladel.
 
==Ajalugu==
[[Pilt:Vytauto_kalnas_Birstone.jpg|pisi|left|Birštonase linnamägi]]
 
Birštonast on esmamainitud [[1382]]. aastal [[Marburgi Wigand]]i kroonikas (''Birsten'' või ''Birstan''). Toona kuulus Birštonas Nemunase kallast kaitsvate linnuste süsteemi, mis olid [[Vytautas]]e residentsid.
 
Asulat ennast on esimest korda mainitud aastal 1387 kui [[alev]]it. [[XIV sajand|XIV]]-[[XV sajand]]il asus seal Birštonase mõis, mis oli küll [[riigimõis]], aga seda ei kasutanud mitte Leedu suurvürstid, vaid tegemist oli Poola kuningate jahilossiga. Alev sai linna staatuse aastal [[1518]], kuid see kuulus nn. õigusteta linnade hulka, linnaõigused sai Birštonas aastal [[1539]].
 
XV-[[XVI sajand]]il oli tegemist kuningliku kuurordiga, kus käisid puhkamas nii [[Kazimierz IV]], [[Aleksander (Poola kuningas)|Aleksander]], [[Zygmunt I]] kui ka [[Zygmunt II August]]. Aastal 1549 kinkis viimane linna [[Barbara Radziwiłłówna]]le.<ref>Lietuvos valdovai (XIII–XVIII a.). Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, Vilnius, 2004. 123 lk.</ref> [[XVII sajand]]i alguses rajati Birštonasesse ka kirik, ent lähedalasuva [[Prienai]] kiirem kasv ja rootsi ning vene sõjavägede rüüsteretked tõid kaasa asula taandarengu, nii et aastaks [[1782]] oli linnast saanud taas alev.
 
Aastal 1846 avastati sealsed mineraalveeallikad ja aastaks 1851 kujunes Birštonas taas kuurordiks. Tsaariajal kasutati alevi kohta vene keeles nimekuju Бирштаны.<ref>Бирштаны. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 1 (Аа — Гямъ-маликъ). СПб, 1862, 260 lk.</ref> Aastal 1905 (1906) põles alevi keskus maha.<ref>„Kauno marios“. Paruošė Lietuvos TSR paminklų apsaugos ir kraštotyros draugijos Kauno skyrius // Vilnius, „Mokslas“, 1981. 47 lk.</ref> Esimese maailmasõja eel käis alevis tervist parandamas ligi 2000 inimest aastas.
 
Aastal 1924 võeti Leedu Punase Risti eestvedamisel ette kuurordi moderniseerimine. Alev elektrifitseeriti, majadesse viidi sisse veevärk ja kanalisatsioon. Toona rajati sinna ka esimene ametlik sanatoorium. Aastal 1927 hakati seal pakkuma ka turbavanne.
 
Teises maailmasõjas Birštonas kannatada ei saanud ja sai aastal 1946 kuurortasula staatuse. [[Kaunase hüdroelektrijaam]]a veega täitumisel ujutati aga osa asulast üle. Linnaõigused sai Birštonas taas [[22. juuni]]l [[1966]].
 
==Elanikkond==
59. rida ⟶ 76. rida:
 
[[Kategooria:Leedu linnad]]
Aleksander (Poola kuningas)