Spartacus: erinevus redaktsioonide vahel

Arvatakse, et ta isa oli juba Spartacuse lapsepõlves risti löödud.

 

 

Ta põgenes koos teiste gladiaatoritega koolist. Põgenikud varjusid järsul [[Vesuuv]]i mäel, viis ainult üks tee. Ümbruskonna rikastelt röövisid nad endale korraliku relvastuse ja suutsid vastu hakata isegi sõjaväele, sest neid oli lapsest saati elu ja surma peale võitlemiseks õpetatud. Rooma sõjasalgal sulgesid nad tee. Põgenikke ähvardas näljasurm, kuid nad tegid endale [[metsviinapuu]] väätidest köied ja ründasid roomlaste salka tagantpoolt ning purustasid selle totaalselt. Kuuldus ülestõusnutest levis kogu Itaalias nagu kulutuli ja peagi oli gladiaatoritega ühinenud kümneid tuhandeid põgenenud orje. Enamik nendest olid väljastpoolt Itaaliat lahingus võetud sõjavangid, nii et nendest sai korraliku sõjaväe. Spartacus tahtis oma armee abil viia orjad üle [[Alpid]]e kodukohtadesse tagasi. Rooma konsulid said Spartacuselt lüüa.

 

== Spartacus ilukirjanduses ==

* "Spartacus". Eessõna: S. Kovaljov, illustreerinud T. Ksenofontov; kaas ja esileht: [[Villu Toots]]; venekeelse väljaande järgi tõlkinud [[Aita Kurfeldt]], [[Eesti Riiklik Kirjastus]], [[Tallinn]] [[1951]], 498 lk

* "Spartacus". Järelsõna: Z. Potapova; tõlkinud Aita Kurfeldt; illustreerinud O. Korovin; kaane kujundanud [[Hugo Mitt]]. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn [[1957]], 498 lk