Erinevus lehekülje "Vähi immunoteraapia" redaktsioonide vahel

Lisasin sektsiooni antikehapõhistest teraapiatest ning alustan immuun-kontrollradade inhibiitorite sektsiooniga.
(viide)
(Lisasin sektsiooni antikehapõhistest teraapiatest ning alustan immuun-kontrollradade inhibiitorite sektsiooniga.)
'''Vähi immunoteraapia''' on kliiniline ja teadusdistsipliin, mille eesmärgiks on ravida vähkkasvajaid läbi immuunsüsteemi moduleerimise. Nende teraapiate eesmärgiks on vähivastase immuunvastuse tekitamine või sellele kaasa aitamine <ref>Danny N. Khalil, Eric L. Smith, Renier J. Brentjens and Jedd D. Wolchok. 2016. "The future of cancer treatment: immunomodulation, CARs and combination immunotherapy." ''Nature Reviews Clinical Oncology'' 13(5):273-90.</ref>. Vähi immunoteraapia on kiiresti arenev valdkond, mille hulka kuulub lai valik meetodeid, sealhulgas ravi humaniseeritud monoklonaalsete antikehadega, immuun-kontrollradade inhibiitoritega (ingl. keeles ''immune checkpoint inhibitors''), modifitseeritud immuunrakkudega ning vähivastaste personaliseeritud [[vaktsiin]]idega. Vähi immunoteraapiad kasutavad ära asjaolu, et vähkkasvajate rakkudel on tihti membraanivalke ja muid molekule (nn. kasvajaseoselised antigeenid), mida immuunsüsteem võib detekteerida.
 
=== Antikehapõhised teraapiad ===
Antikehapõhised teraapiad seisnevad modifitseeritud immuunvalkude (b-lümfotsüütide poolt toodetud antikehad) rakendamisel vähivastases ravis. Kasvajavastane antikeha tunneb ära kasvajaraku pinnal oleva vähiantigeeni ning seondub oma sihtmärgiga<ref>{{Netiviide|Autor=American Cancer Society|URL=https://www.cancer.org/treatment/treatments-and-side-effects/treatment-types/immunotherapy/monoclonal-antibodies.html|Pealkiri=Monoclonal antibodies to treat cancer|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. Vähiantigeenile seondumise tagajärjel võivad need ühendid esile kutsuda antikeha poolt indutseeritud raku surma põhjustava rakulise immuunvastuse, aktiveerida komplemendi süsteemi või takistada rakupinnal asuva retseptorvalgu seondumist oma ligandiga, mis omakorda pärsib raku jagunemist või põhjustab raku surma. Mitmed antikehapõhiseid teraapiad (näiteks alemtuzumab, ipilimumab, nivolumab, ofatumumab ning rituximab) on tänaseks päevaks edukalt läbinud kliinilised katseid ning on näidanud häid tulemusi erinevate vähkide ravis. 
 
Tihti konjugeeritakse antikehad raku surma põhjustavate ühenditega, mis põhjustavad antikeha vähirakku sisenemisel programmeeritud raku surma. Selliseid ühendeid nimetatakse antikeha-rohi-konjugaatideks (inglise keeles antibody-drug-conjugate ehk ADC). 2017. aasta seisuga on kliinilised katsed edukalt läbinu kaks antikeha-rohi-konjugaati: Gemtuzumab ozogamicin ehk Mylotarg ning Trastuzumab emtansine.
 
Antikehapõhiste teraapiate suurimaks väljakutseks on identifitseerida vähispetsiifilisi antigeene, mida ei leidu normaalses koes.
 
=== Immuun-kontrollradade inhibiitorid ===
Immuun-kontrollradade inhibiitorid blokeerivad immuunrakkudel või immuunreaktsiooni sihtrakkude pinnal asuvad rakupinna valgud, mis pärsivad immuunrakkude aktiivsust ning takistavad normaalses koes immuunrakkude rünnakut normaalsete keharakkude vastu<ref>{{Netiviide|Autor=American Cancer Society|URL=https://www.cancer.org/treatment/treatments-and-side-effects/treatment-types/immunotherapy/immune-checkpoint-inhibitors.html|Pealkiri=https://www.cancer.org/treatment/treatments-and-side-effects/treatment-types/immunotherapy/immune-checkpoint-inhibitors.html|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>.
 
== Viited ==
545

muudatust