Erinevus lehekülje "Elmar Tambek" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
 
== Elulugu ==
Elmar Tambek õppis [[Peterburi Sõjameditsiiniakadeemia|Peterburis sõjameditsiini akadeemias]], pöördus. 1918. aastal pöördus Eestisse tagasi, ja osales Vabadussõjasvabadussõjas, aastatel 1920–1929 oli kaadriohvitser (teenis 2. Suurtükiväepolgus, 2. Diviisi suurtükiväes, Sõjaministeeriumissõjaministeeriumis, Sõjaväesõjaväe ringkonnakohtus ja Sõjaväesõjaväe prokuratuuris, 1924–1929 kohtu-uurija ja abiprokurör).
 
20. detsembril 1920 lõpetas Sõjakooli sõjaaegse ratsaväe kursuse ja kõrgendati lipnikuks<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700202752&img=era0031_001_0000242_00009_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=e12524291658001ca19cd8052993cdd6</ref>. 1921–1925 (lõpetas) õppis [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonnas. 1929–1937 oli prokurör [[Rakvere]]s ja [[Tallinn]]as. [[Politseikool]]i [[kriminaalõigus]]e ja [[kriminoloogia]] õppejõud.
Alates [[1. september|1. septembrist]] [[1938]] kuni surmani (kinnitatud jätkuvalt ametis olevaks [[Tõnis Kint|Tõnis Kindi]] poolt [[29. detsember|29. detsembril]] [[1973]]) oli ta [[Vabariigi Presidendi Kantselei]] ülem.
 
AastailAastatel [[1941]]–[[1944]] oli Elmar Tambek Äraviidud ja Mobiliseeritud Eestlaste Registreerimise ja Otsimise Keskuse [[ZEV]] (saksa ''Zentralstelle zur Erfassung der Verschleppten und mobilisierten Esten'') juhataja.
 
Põgenes 1944 [[Saksamaa]]le (oli seal [[Eesti Toimkond|Eesti Toimkonna]] juhataja Berliinis, hiljem [[Detmold]]is<ref>Uus kartoteek valmistamisel. Eesti Sõna, 24. märts 1945, nr. 21, lk. 2.</ref>), asus 1947 [[Inglismaa]]le ja 1952 [[Kanada]]sse. Töötas haiglas sanitarina.
89

muudatust