Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 51 baiti ,  2 aasta eest
P
[[1867]]. aastal moodustati kaksikriik [[Austria-Ungari]], kus Ungaril oli Austriaga võrdne staatus. Kaksikmonarhias oli [[Austria keiser]] [[Franz Joseph I]] ühtlasi [[Ungari kuningas]]. Ungari alla kuulusid [[Transilvaania]], [[Slovakkia]] ehk Ülemine Ungari, [[Taga-Karpaatia]], [[Horvaatia]] ning [[Vojvodina]] ja [[Banaat]].
 
Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] kuulutas Ungari end [[16. november|16. novembril]] [[1918]] iseseisvaks. [[1919]]. aasta märtsist juulini valitses Ungaris kommunistlik režiim [[Ungari Nõukogude Vabariik]] [[Béla Kun]]i (Aaron Kohn) juhtimisel. Tekkinud kommunistliku riigikorraga vabariik likvideeriti naaberriikide sõjavägede poolt ning [[Trianoni rahuleping|Trianoni rahuga]] ([[1920]]) kaotas Ungari üle kahe kolmandiku senisest territooriumist, sealhulgas terve [[Transilvaania]]. [[1920]]. aastal taastati [[Ungari kuningriik]], mis oli tegelikult [[kontradmiral]] ja riigihoidja [[Miklós Horthy]] autoritaarrežiim, sest riigil ei olnud kuningat. [[SaksamaaAdolf Hitler]]i [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] toetusel sai Ungari [[1938]] osa Lõuna-Slovakkiast[[Slovakkia]]st, [[1939]] [[Taga-Karpaatia]], [[1940]] Rumeenialt [[Põhja-Transilvaania]]. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] toetas Ungari Saksamaad ning osales ka sõjas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vastu [[1941]]–[[1944]]. Sõja lõpus [[1944]]. aastal oli Ungaris Saksa okupatsioon, millele järgnes [[1945]] NSV Liidu okupatsioon.
 
Pärast sõda natsionaliseeriti kõik ettevõtted ning põllumajandus kollektiviseeriti. 1946 kaotati kuningriik ([[teine Ungari vabariik]]). [[1948]] said juhtpositsioonidele kommunistid ning 1948 kuulutati Ungari rahvademokraatiaks ([[Ungari Rahvavabariik]]), mida [[Ungari Töölispartei]] peasekretärina juhtis [[Mátyás Rákosi]]. [[1956]]. aasta oktoobris [[Ungari ülestõus (1956)|toimunud rahvaülestõus]] oli alguses edukas ning NSV Liidu väeosad taganesid riigi piiride taha. Kuulutati välja Ungari Vabariik ning pöörduti lääneriikide poole abi saamiseks. Rahvaülestõusu ajal oli Ungari ministrite nõukogu esimeheks [[Imre Nagy]], kes oli olnud [[ministrite nõukogu]] esimees aastatel [[1953]]–[[1955]]. [[4. november|4. novembril]] 1956 surusid Nõukogude Liidu ja teiste [[VLO]] liikmesriikide väeosad ülestõusu maha ning kommunistlik režiim taastati uue ministrite nõukogu esimehe [[János Kádár]]i juhtimisel.
 
1960ndatel aastatel reformiti majandust. Näiteks oli Ungaris võimalik asutada väikseid eraettevõtteid. NSV Liidu nõrgenedes algas [[1988]] üleminek demokraatiale, aastast [[1989]] kannab riik nime Ungari Vabariik ning [[1990]] korraldati esimesed vabad valimised. Aastal 1991 lahkusid Ungarist Nõukogude väed. [[1999]] ühines Ungari [[NATO]]ga. Aastast 2004 on Ungari ka [[Euroopa Liit|EL]]i liikmesriik.
54 121

muudatust