Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
'''Augustiputš''' oli [[19. august|19.]]–[[21. august]]il [[1991]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] toimunud [[riigipööre|riigipöörde]]katse.
 
Isehakanud [[Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee]], rühm [[NLKP Keskkomitee]] juhtkonda ja Nõukogude Liidu valitsusse kuulunud vandenõulasi püüdis kõrvaldada [[Mihhail Gorbatšov]]i [[Nõukogude Liidu president|Nõukogude Liidu presidendi]] ametikohalt ning teha lõpp tema [[perestroika]]poliitikale ja ennetada uue liidulepingu sõlmimist. Komitee kuulutas välja kuueks kuuks [[erakorraline seisukord|erakorralise seisukorra]], [[Moskva]]sse viidi sisse täiendavad väeüksused, kohalik võim allutati komitee poolt määratud sõjaväekomandantidele, kehtestati [[massiteabevahendid|massiteabevahendite]] [[tsensuur]] ja osa massiteabevahenditest suleti.
 
Putš tõi kaasa riigi poliitilise olukorra radikaalse muutumise.
 
==Põhjused==
1991. aasta jooksul oli rahulolematus [[Mihhail Gorbatšov]]i [[perestroika]]poliitikaga pidevalt suurenenud, sest sai järjest selgemaks, et tema üha aeglustuvad reformid ei suuda majandust ega riiki päästa. Viimases hädas oli Gorbatšov leppinud [[liiduleping]]u sõlmimisega, mis vanameelsete kommunistide arvates tähendas aga Nõukogude Liidu lõppu, vähemalt kommunistliku ja maailmapoliitilise suurvõimuna. Kuni [[1990]]. aastani oligi Gorbatšov üpris selgelt radikaalse demokraatia ja [[majandusvabadus|majandusliku vabadus]]e poole liikunud, kuid siis taipas ka tema, et see võib riigi hävitada. Majandus oli üha enam kokku kukkumas ja suur osa inimestest oli kaotanud usu Nõukogude võimu. EnamikesEnamikus liiduvabariikides, eriti [[Eesti]]s, [[Läti]]s ja [[Leedu]]s hakati nõudma täielikku iseseisvust ning 1990. aastal oli Leedu ka end sõltumatuks kuulutanud. Lisaks sellele süvenes [[detsentraliseerimine|detsentraliseeritus]] ja keskvõimu suutmatus olukorda kontrollida. [[Vene NFSV Ülemnõukogu]] esimeheks valiti radikaalne reformaator [[Boriss Jeltsin]], kes nõudis [[turumajandus]]like ja [[demokraatia|demokraatlike]] reformide jätkamist. Kuid Gorbatšov oli juba teist meelt ja otsustas üha enam toetuda vanameelsetele jõududele, lootes seeläbi Nõukogude Liidu säilitada. Nii olidki tema lähikonnaga liitunud Ministrite Nõukogu esimees [[Valentin Pavlov]], asepresident [[Gennadi Janajev]] ja siseminister [[Boriss Pugo]], kes kõik olid perestroikavastased. [[1991]]. aasta keskpaigaks otsustas Gorbatšov siiski sõlmida liidu hoopis Jeltsiniga ja lootis, et reformid suudavad riigi päästa.
 
== Putšistide eesmärk ==
Putšistide põhieesmärk oli Gennadi Janajevi sõnade järgi hoida ära Nõukogude Liidu likvideerimine<ref name="echo2001" />, mis nende arvates pidi algama 20. augustil, mil pidi aset leidma esimene etapp uue [[liiduleping]]u allakirjutamisel, millega Nõukogude Liit oleks muudetud [[konföderatsioon]]iks ([[Suveräänsete Riikide Liit|Suveräänsete Riikide Liiduks]]). Tol päeval pidid lepingule alla kirjutama [[Vene NFSV]] ja [[Kasahhi NSV]] esindajad; ülejäänu pidi toimuma viiel kohtumisel kuni 22. oktoobrini. [[Gennadi Janajev]] on öelnud: "20. kuupäeval me ei lubanud liidulepingule alla kirjutada, me nurjasime sellele liidulepingule allakirjutamise." (Janajevi intervjuu raadiojaamale [[Ehho Moskvõ]]<ref name="echo2001" />).
 
Putšistidele on omistatud ka isiklikke motiive: nad püüdsid säilitada oma ametikohti, mille nad pärast uue riigi moodustamist oleksid kaotanud. Seda on rõhutanud teiste seas [[Mihhail Gorbatšov]].
[[23. juuli]]l [[1991]] avaldas rühm, kuhu kuulusid [[NLKP]] funktsionäärid (nt Zjuganov, Varennikov) ja mõni kirjanik ([[Valentin Rasputin]], [[Juri Bondarev]]) vanameelses ajalehes [[Sovetskaja Rossija]] avaliku kirja "[[Slovo k narodu]]" ('Sõna rahvale'), mida hiljem on nimetatud augustiputši manifestiks. Pöördumises märgiti, et "meie maa, suur riik, mis on antud meie hoolde ajaloo, looduse, kuulsusrikaste esivanematega, hukkub, mureneb, vajub pimedusse ja olematusse". Kiri, milles kutsutakse üles NSV Liitu säilitama ja "aitama kaasa NLKP ümberkujundamisele tõeliselt rahvalikuks parteiks", märgib ühtlasi partei juhtkonna "konservatiivsete" liikmete üleminekut marksistlik-leninistlikult ideoloogialt vene natsionalismile.
 
[[18. august]]il oli Gorbatšov [[Must meri|Musta mere]] ääres puhkamas, kui kella 17:00 paiku sisenesid tema suvilasse mõned vanameelsed kommunistid, kes tahtsid teda sundida võimust loobuma Janajevi kasuks. Gorbatšov keeldus ja ta suleti koduaresti. Seejärel väitsid riigipöörajad avalikkusele, et Gorbatšov on haigestunud ega saavat oma presidendikohuseid täita. Tema asemele asus asepresident Janajev, kes koos oma kaaslastega valmistas ette [[Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee|Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee]] loomist, mis pidi võimu haarama. [[19. august]]i hommikuks oldi valmis võimu haarama [[Moskva]]s.
 
==Putš==
Kuid putšiste tabas ebaõnn, sest Jeltsinit ei õnnestunud vahistada ja Moskvas olevate väeüksuste juhataja Gratšov läks Jeltsini poole üle. Ka enamik liiduvabariike ei toetanud riigipöördekatset ja nii saadeti nende vastu sõjavägi. Kõige suuremad väekontingendid saadeti Eesti, Läti ja Leedu vastu. Moskvas aga algas barrikaadide ehitamine ja rahvas koondus Jeltsini kaitseks. Temaga liitusid ka populaarsed perestroikafiguurid [[Eduard Ševardnadze]] ja [[Aleksandr Jakovlev]] ning tšellist [[Mstislav Rostropovitš]].
 
[[20. august]]i õhtul püüdsid putšistidele lojaalseks jäänud väeüksused Venemaa Ülemnõukogu hoonet ([[Valge Maja (Moskva)|Valge Maja]]) vallutada ja tapsid kolm inimest. Samal ajal teatas [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] [[Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest|Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse taastamisest]] ja rahvast kutsuti üles kaitsma strateegilisi positsioone, näiteks teletorni. Läti teatas [[Läti Vabariik|Läti Vabariigi]] taastamisest [[21. august]]il. Ka Moskvas oli juba selge, et putš on läbi kukkunud. 21. augustil läksid viimased väeüksused Jeltsini poole üle ja enamik putšiste loobus üritusest. Mõned neist püüdsid veel asja jätkata, lennates [[22. august]]il Gorbatšovi juurde, et välja pressida tema toetust, kuid too nimetas neid reeturiteks ja laskis Jeltsini pooldajatel nad arreteerida. Sellega oli riigipöördekatse läbi. [[23. august]]il saabus Gorbatšov Moskvasse tagasi. Tegelik võim oli selleks ajaks juba Jeltsini kätte läinud.
 
==Tagajärjed==
Augustiputš hävitas lootuse Nõukogude Liidu edasikestmiseks. Rahvas kaotas igasuguse usu kommunistidesse ja nende lubadustesse. Isegi Gorbatšovi ei toetatud enam, sest ta polnud suutnud midagi muuta. Venelased hakkasid enam lootma Jeltsinile, kes oli putšistid võitnud. Nii oli riigipöördekatsel hoopis vastupidine efekt, kui selle korraldajad olid lootnud: Nõukogude Liit muutus vaid sümboolselt eksisteerivaks monstrumiks, mis jäi ootama oma laialisaatmist. [[23. august]]il keelati [[NLKP]] ajutiselt ja Gorbatšov pidi peasekretäri kohast loobuma. Novembris keelati kompartei lõplikult ning Jeltsin asus koos [[Ukraina]] ja [[Valgevene]] juhtidega moodustama [[SRÜ]]-d. Detsembriks oli selge, et Nõukogude Liidul pole enam tulevikku, ja Gorbatšov astus riigipea kohalt tagasi. Jeltsini Venemaast sai Nõukogude Liidu õigusjärglane ja kommunistlik süsteem kaotas nähtavasti igaveseks oma usaldusväärsuse reaalselt toimiva riigikorrana.
 
==Vaata ka==
*[[Perestroika]]
*[[Nõukogude Liit]]
 
== Välislingid ==
* Einar Ellermaa. [http://elutark.delfi.ee/raamatud/20-august-1991-moskvas-hommikul-esitas-kgb-putsistidele-analuusi-mida-nad-eelmisel-paeval-valesti-tegid?id=74158711 ''20. august 1991 Moskvas: hommikul esitas KGB putšistidele analüüsi, mida nad eelmisel päeval valesti tegid'']. Delfi, 14.04.2016.
* Sergi Plohh. [http://elutark.delfi.ee/raamatud/21-august-1991-putin-laheb-erru-gorbatsovi-juurde-krimmi-lendavad-nii-putsistide-kui-jeltsini-esindajad?id=74305001 ''21. august 1991: Putin läheb erru, Gorbatšovi juurde Krimmi lendavad nii putšistide kui Jeltsini esindajad'']. Delfi, 28.04.2016. (S. Plohhi raamat „''Viimane impeerium. Nõukogude Liidu lõpp''“)
* [http://www.diplomaatia.ee/artikkel/25-aastat-moskva-putsist-kuidas-paistsid-sundmused-kgb-seest/ 25 aastat Moskva putšist: kuidas paistsid sündmused KGB seest]
 
==Viited==
<ref name="uKxxf">[http://archive.is/DNBp ГКЧП. Радио 18 августа 1991 г. Указ Вице-президента СССР, Заявление Советского руководства, Обращение к советскому народу]</ref>
}}
 
== Välislingid ==
* Einar Ellermaa. [http://elutark.delfi.ee/raamatud/20-august-1991-moskvas-hommikul-esitas-kgb-putsistidele-analuusi-mida-nad-eelmisel-paeval-valesti-tegid?id=74158711 ''20. august 1991 Moskvas: hommikul esitas KGB putšistidele analüüsi, mida nad eelmisel päeval valesti tegid'']. Delfi, 14.04. aprill 2016.
* Sergi Plohh. [http://elutark.delfi.ee/raamatud/21-august-1991-putin-laheb-erru-gorbatsovi-juurde-krimmi-lendavad-nii-putsistide-kui-jeltsini-esindajad?id=74305001 ''21. august 1991: Putin läheb erru, Gorbatšovi juurde Krimmi lendavad nii putšistide kui Jeltsini esindajad'']. Delfi, 28.04. aprill 2016. (S. Plohhi raamat „''Viimane impeerium. Nõukogude Liidu lõpp''“)
* [http://www.diplomaatia.ee/artikkel/25-aastat-moskva-putsist-kuidas-paistsid-sundmused-kgb-seest/ 25 aastat Moskva putšist: kuidas paistsid sündmused KGB seest]. Ajakiri Diplomaatia, nr 132, august 2014
 
[[Kategooria:Riigipöörded]]