Erinevus lehekülje "Carl Robert Jakobson" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
==Noorusaastad==
Carl Robert Jakobsoni isa oli [[Torma]] [[kihelkonnakool]]i õpetaja [[Adam Jakobson]]. Tema õde oli [[Natalie Auguste Johanson-Pärna]] olija tema õde javend [[Eduard Magnus Jakobson]] oli tema vend.
 
Jakobson elas noorpõlves [[Torma]]s ning sai alghariduse isalt ja kohalikus [[kihelkonnakool]]is. Aastatel [[1856]]–[[1859]] õppis ta [[Valga]]s [[Cimze seminar|Cimze seminaris.]]is.
 
Aastatel [[1859]]–[[1862]] oli Jakobson isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862 läks ta Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt. Ta asus [[õpetaja]]ks [[Jamburg]]i. Aastast [[1864]] töötas ta kooli- ja [[koduõpetaja]]na [[Peterburi]]s. [[1865]] omandas ta [[saksa keel]]e ja [[saksa kirjandus|kirjandus]]e alal [[gümnaasium]]i [[ülemkooliõpetaja]] kutse.
1881 valiti Jakobson [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks.
[[Pilt:C. R. Jakobson´i "Kooli Lugemise raamat", I jagu. 1889.a., photo499.jpg|thumb|C. R. Jakobsoni "Kooli Lugemise Raamat", I osa (1867)]]
Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talupidamisjuhiseid. Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu "Teadus ja SSeadusSeadus põllul" (Iesimene osa [[1869]]) ning raamatud "Kuidas põllumees rikkaks saab" ([[1874]]), "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" ([[1876]]), "Sakala Kalender põllumeestele" ([[1880]]) ja mõned teised. Nendega pani ta aluse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele.
 
Jakobsoni kõrgetasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut. Tema "[[Kooli Lugemise Raamat|Kooli LugemiseRaamat]]u" (3kolm osa; [[1867]]–[[1876]]) Iesimene osa ilmus 40 aasta jooksul 15 trükis. Laialdaselt tulid kasutusele ka "Uus Aabitsaraamat..." ([[1867]]), "Veikene Geograafia" ([[1868]]) ja tütarlastekoolide lugemik "Helmed" ([[1880]]). Ajakirjanduses võitles ta koolide olukorra parandamise ja kiriku mõjust vabastamise eest.
{{vaata|Carl Robert Jakobsoni esimene isamaaline kõne}}
 
Ta taotles eesti laulukooridele algupärast repertuaari ning andis välja noodikogud "Wanemuine Kandle healed" (2kaks vihku, [[1869]]–[[1871]]) ja "Rõõmus laulja" ([[1872]]). Ühiskondlikust tegevusest lahutamatu on Jakobsoni patriootiline luule (kogu "[[C. R. Linnutaja laulud]]"; [[1870]]; sisaldab ka tõlkeid, peamiselt saksa luuleklassikast) ja palju mängitud näidend "[[Artur ja Anna]]" ([[1872]]), mis taunib [[seisus]]te ebavõrdsust.
 
Kõik Jakobsoni teosed avaldati [[uus kirjaviis|uues kirjaviisis]], ningtänu aitasidneile kaasapääses sellevõidule võidulepääsulesee kirjaviis.
 
Jakobson haigestus 1882. aasta kevadtalvel kopsupõletikku (eestlased kahtlustasid tapmist arsti poolt, sest kuidas siis nii suur, tugev ja terve mees võis surra loomulikku surma). C. R. Jakobson on maetud [[Kurgja talu kalmistu|perekonnakalmistule Kurgjal]]. Tema lesk ja tütred kuulusid Vändra saksa kogudusse.<ref>[[Ev. J. V.]] Kurgja perenaise kirstu juures. Rahvaleht, 1. märts 1940, nr. 52, lk. 4.</ref>. Aastal [[1948]] avati Kurgjal tema tegemiste jäädvustamiseks [[Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum|muuseum]].
[[Pilt:Carl Robert Jakobsoni skulptuur Viljandi kesklinnas, kujur Mati Karmin, 13. september 2010.jpg|thumb|Carl Robert Jakobsoni skulptuur Viljandi kesklinnas, sügis 2010]]
[[1957]]. aastal püstitati Jakobsoni [[mälestussammas]] Torma kooli juurde (skulptor [[Roman Haavamägi|Roman Haavamägi)]], [[1993]]. aastal avati monument ka Viljandis (kujur [[Mati Karmin]]) ja arhitekt [[Tiit Trummal]]).
 
[[Eesti Telefilm]] on teinud dokumentaalfilmi "[[Carl Robert Jakobson (film)|Carl Robert Jakobson]]" (režissöör [[Mati Põldre]], [[1982]]).
5

muudatust