Veljo Tormis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
121. rida:
**"[[Pikse litaania]]" meeskoorile ja suurele trummile (Ain Kaalep)
**"Laul rõõmust", kantaat segakoorile ja sümfooniaorkestrile (Enn Vetemaa)
**"Kaks eesti runolaulu" kahele
*1975
**"Isuri eepos", kümme laulu segakoorile (rahvaluule; seadnud A. Laanest)
134. rida:
**"[[Ingerimaa õhtud]]", üheksa laulu segakoorile (rahvaluule)
**"Juhan Liivi sarkasmid" meeskoorile
**"Kurvameelsed laulud", kolm rahvalaulu
**"Lindpriiuse päevad"
**"Muistse mere laulud" tenorile ja meeskoorile (rahvaluule)
**"Neli etüüdi Juhan Viidinguga" lugejale ja segakoorile (J. Viiding)
*1980
**"[[Eesti ballaadid]]", ballett-kantaat sopranile,
**"Viru vanne" meeskoorile/segakoorile (Hando Runnel)
*1981
233. rida:
[[2007]]. aasta [[Eesti muusika päevad]] algasid ja lõppesid Tormise loominguga. Maestro tippteoste kõrval kõlas tema [[1966]] kirjutatud [[ooper]] "Luigelend" ja Eesti noored [[elektrooniline muusika|elektroonilise muusika]] viljelejad esitasid Tormise loomingut omas versioonis. <ref name="3oE9L" />
Veljo Tormis oli üks esimesi nõukogude aja eesti heliloojaid, kelle loomingut hakati esitama välismaal. Kõige enam levis "Raua needmine", mida Rootsi Raadiokoor kandis [[Eric Ericson]]i juhatusel ette juba 1970. aastail. Sellele järgnes "Ingerimaa õhtud". Üks enim Rootsis Veljo Tormise loomingut esitanud koor on Uppsala meeskoor Orphei Drängar,
==Viited==
|