Närvisüsteem: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Korrastasin skripti abil viiteid
PResümee puudub
1. rida:
'''Närvisüsteem''' ([[ladina keel|ladina]] k. ''systema nervosum'') on [[elundkond]], mille eesmärgiks on töödelda väliskeskkonnast ning organismist pärit informatsiooni ning reguleerida selle tulemusel organismi [[Käitumine|käitumist]] ning koordineerida füsioloogiat <ref name="G6YiI" />. Närvisüsteem saab informatsiooni väliskeskkonna kohta läbi meeleretseptorite vastavates meeleelundites, asuvate meeleretseptorite abil ning sisekeskkonna kohta läbi [[siseelund|siseelundites]], [[lihas|lihastes]], [[veresoon|veresoontes]], [[süda|südames]] ning mujal organismis paiknevate retseptorite abil. Närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega ja organismis toimuvate protsessidega. Närvisüsteem kogub, edastab, töötleb ja salvestab infot ja annab selle edasi [[Lihas|lihastele]] ja [[Näärmed|näärmetele]].
 
Enamikul loomaliikidel koosneb närvisüsteem [[kesknärvisüsteem|kesknärvisüsteemist]] (KNS) ning piirde ehk [[perifeerne närvisüsteem|perifeersest närvisüsteemist]] (PNS). Kesknärvisüsteemi kuuluvad [[peaaju|pea]]- ja [[seljaaju]]. Perifeerne närvisüsteem koosneb ülejäänud närvidest ja [[närvirakk]]ude kogumikest väljaspool kesknärvisüsteemi ([[ganglion]]itest). Perifeerne närvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] eehk vegetatiivseks (ANS) ning [[Enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]] (ENS). Somaatiline närvisüsteem on seotud info juhtimisega vastavatelt [[retseptor]]itelt KNS poole (aferentne e.ehk sensoorne osa) ja kesknärvisüsteemist [[lihas]]te, [[liiges]]te, mõningate [[nääre|näärmete]] või muude efektororganite suunas (eferentne osa). [[Autonoomne närvisüsteem]] reguleerib [[silelihas]]te, [[südamelihase]], [[kops]]ude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. ANS jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline juhib organismi taastumist. Enteerne närvisüsteem kontrollib seedetrakti talitlust.
 
Teadusvaldkonda, mis uurib närvisüsteemi talitlust, nimetatakse [[Neurobioloogia|neurobioloogiaks]] või [[Neuroteadused|neuroteadusteks]].
12. rida:
 
==== Närvirakud ====
Närvirakk on peamiseks infotöötlust vahendavaks rakutüübiks närvisüsteemis. Tüüpilisel närvirakul on neli funktsionaalselt erinevat osa<ref name="c24zh" />.:
# Rakukeha (sooma): rakukeha on närviraku metaboolne keskus, kus toimub nii geenide ekspressioon kui energia tootmine [[Mitokonder|mitokondrites]].
# [[Dendriit|Dendriidid]]: närvijätked, mis on närvirakkude sisendstruktuuriks.
# [[Akson]]: raku väljundjätke, mis kannab närviimpulsse rakukehast presünaptiliste terminalideni.
# [[presünaptiline terminal|Presünaptilised terminalid]]: selles rakukompartmendis muudetakse närviimpulss ümber biokeemiliseks signaaliks. Närviimpulsi jõudmisel presünaptilisse terminali vabastatakse seal paiknevatest vesiikulitest närvi virgatsainedd (ingl. k. ''neurotransmitter'') sünaptilisse pilusse.
[[Sünaps|Sünapsid]] on struktuurid, kus närvirakud vahetavad omavahel informatsiooni. Sünapsid võivad olla kas keemilised või elektrilised. Keemilistes sünapsides konverteeritakse närviimpulss ümber virgatsaine erituseks, mida omakorda detekteerib järgmine närvirakk läbi rakumembraanis paiknevate virgatsainete retseptorite. Elektrilistes sünapsides kandub närviimpulss üle järgmisse närvirakku otse. Sünapside abil moodustavad närvirakud elektrokeemilisi signaale juhtivaid närvivõrgustikke, mis töötlevad informatsiooni ning kontrollivad muude kudede talitlust. Närvisüsteem mõjutab teisi kudesid (nt lihaskude, sisenõrenäärmed jt) virgatsainete, troofiliselt signaalide või [[hormoonid]]<nowiki/>e kaudu.
 
==== Gliiarakud ====
Gliirakud teostavad närvisüsteemis erinevaid tugifunktsioone. Kesknärvisüsteemis on kolme eri tüüpi gliirakke:
# [[astrotsüüt|Astrotsüüdid]] ehk astrogliia rakud. Astrotsüüdid täidavad mitmeid funktsioone, sealhulgas varustavad närvirakke toitainetega, reguleerivad rakkudevälist keskkonda ning moodustavad vigastuste korral armkude. Astrotsüüdid on arvukaim rakutüüp kesknärvisüsteemis.
# [[oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]]. Oligodendrotsüüdid isoleerivad närvirakkude aksoneid müeliinkihiga, mis võimaldavad kiiremat närviimpulsside liikumist mööda närvijätkeid.
37. rida:
sünaptiline signaaliülekanne, kommunkeerivad käsnarakud omavahel läbi kaltsiumilainete ja muude rakkudevaheliste signaalide, mis vahendavad lihtsamaid reaktsioone, nagu kogu keha kokkutõmbumine<ref name="EUXSR" />.
 
=== Kiireliste närvisüsteem (radiaalsümmeetrilised loomad, ld. k. ''Radiata'') ===
Ainuõõssete hõimkonda (''Cnidaria'') kuuluvatel meduusilaadsetel ning kammloomade hõimkonda (''Ctenophora'') kuuluvatel liikidel on närvisüsteemiks difuussed närvivõrgud, mis on lihtsaimaks närvisüsteemi vormiks. Ainuõõssetel on närvivõrk jagunenud ühtlaselt üle terve keha. Kammloomadel on närvivõrk kontsentreerunud suuõõne ümbruses. Närvivõrgud koosnevad sensoorsetest neuronites, mis reageerivad keemilistele, puute- ja visuaalsetele signaalidele; motoorsetest neuronitest, mis põhjustavad kehaseina kontraktsioone; ning interneuronitest, mis töötlevad sensoorsetelt neuronitelt tulenevat informatsiooni ning edastavad need motoorsete neuronite gruppidele. Vahel on interneuronid klasterdunud ganglionitesse<ref name="IyTLZ" />.
 
Kiirelistel on närvisüsteemi areng oluliselt vähem struktureeritud kui kahekülgsetel loomadel (ld. k. ''Bilateria''). Erinevalt kahekülgsetest loomadest on kiirelistel embrüonaalse arengu jooksul vaid kaks lootelehte – endoderm ja ektoderm. Neuronid arenevad välja ektodermaalsete eellasrakkude alapopulatsioonist, millest arenevad lisaks neuronitele pea kõik muud ektodermaalse päritoluga rakutüübid
 
=== Kahekülgsete loomade närvisüsteem (ld. k. ''Bilateria'') ===
Valdav enamusEnamus tänapäeval elavatest loomaliikidest, sealhulgas ka inimene, kuuluvadkuulub kahekülgsete hulka.
 
==== Lülijalgsete närvisüsteem ====
87. rida:
* Autonoomse närvisüsteemi haigused (näiteks [[autonoomne neuropaatia]], [[multisüsteemne atroofia]])
* Ajukoe erutushäired (näiteks [[epilepsia]])
* Kesk- ja perifeerse närvisüsteemipõhised liikumishäired (näiteks [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]], [[Tourette-'i sündroom]], [[polüskleroos]] ja mitmed perifeersed neuropaatiad)
* Unehäired (näiteks [[narkolepsia]])
* [[Migreen|Migreenid]] ja muud peavaluhaigused (näiteks klasterpeavalu)